http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (3)

Soome toetab noori läbi üleriigiliste noorteühenduste 6 korda rohkem…

Teema: infograafika, noored, Poliitika ja muud loomad

Nii Eestis kui Soomes võimaldab riik aastatoetust/tegevustoetust üleriigiliselt tegutsevatele noorteühendustele. Eestis siis vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, Soomes Haridus- ja Kultuuriministeeriumi kaudu. Eestis on toetused juba mõnda aega tagasi jagatud, Soomes tehti vastavad otsused täna.
 
Naaberriigiga on meil mõned olulised erinevused. Nimelt toetab Soome riik kodanikuühenduste poolt tehtavat noorsootööd aasatoetuste kaudu ühe noore (7-26) kohta veidi enam kui kuus korda suurema summaga kui Eesti. Eesti riik panustab aastatoetusesse ühe noore kohta vaid 1,58 eurot, Soome omakorda 10,12 eurot. Kui asja Soome poolt vaadata, siis tegelikult tuleb ühe noore kohta summa veidi väiksem – ametlikult loetakse Soomes nooreks kuni 29- aastaseid, Eestis kuni 26- aastaseid – kuna aga selles arvestuses Eesti ülemist otsa üldse ei toeta, võtsin arvutuste aluseks mõlema puhul vanusevahemiku 7-26.
 
Samuti saavad Soomes toetust taotleda kõik tingimustele vastavad organisatsioonid võrdselt – Eestis on aga otsustatud, et lisaks otsesele noorsootööle ennast ka poliitiliselt sidunud noorteorganisatsioonid toetust väärt ei ole.
 

Kommentaarid: (4)

Tööhõive on veel MASU-s, noored juba TÄPE-s?

Teema: noored, Statistika


 
Eestlastele meeldivad edetabelid. Kindlasti ka sellised. Aasta lõpuks on Eestis tööpuudus 20% või rohkem ning noortest on vähemalt kolmandik töötud?
 
Eurostat kilkas reedel, et meil siin on tööpuudus 17%. Kõva kolmas koht ja on, mille üle uhke olla.
 
Esimese kvartali lõpus ennustas Eurostat, et Eesti töötus kasvab protsendi jagu kuus. Kas tempo jätkub ja aasta lõpuks tuleb 20-23% täis?
 
Kui tööinimesel on seega MASU mis masu, siis noorel (st selles kontekstis kuni 25-aastastel) on juba ammu TÄPE või PUPU. 28,2% noorte töötust on päris karm number. Tänaseks võib see protsent olla juba 30% kandis ja aasta lõpuks on vähemalt kolmandik noortest tööta?
 
Ikaldus ja depressioon ning jätkuvalt ei ole mina märganud veel ühtegi riigi poolset sammu olukorra parandamiseks või leevendamiseks.
 
Töötukassas muidugi oli eelmise nädala seisuga registreerutud töötuid ainult 10,7% arvel. 70 208 inimest.
 
Olen kohanud nii elus kui ajakirjanduses viimasel ajal muidugi optimiste kes leiavad, et olukord läheb juba paremaks, majandus kukub veidi aeglasemalt ja mõni mees teenib isegi juba uuesti kasulik. Tore on. Oluline on aga meeles pidada, et kuigi majandus võib hakata kosuma, siis tööpuudus ei liigu majandusega samas tempos vaid mingiks ajaks ilmselt stabiliseerub ning alles mõnda aega hiljem asub tõusma – ka siis aeglasemalt kui majandus. Mõne teooria kohaselt.
 
Kala mädaneb peast. Statistikaamet peaks endapoolsed tööhõive ja töötuse numbrid avaldama tegelikult 14. augustil.
 
*Nädal aega virtuaalmaailmast kaugenemist ja olen kõigi uudiste ja arvamustega ringiga maha jäänud:)

Kommentaarid: (4)

Norra esimene, Eesti kuues. Congrats’ to Norway. Sandra, väga tegija!

Teema: Pilt ja heli


 
Mind on korra Oslos narkodiileriks peetud. Käisin sellel ajal veel pika nahkmantliga, oli öö ja üsna kahtlane linnaosa. llmselt siiski 2010 Eurovisioonile ei sõida.

Kommentaarid: (2)

Eesti on ELi kõige ebapopulaarsem riik

Teema: Statistika, Teised kirjutavad

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus, KMA foto
 
Päriselt. Eile potsatas minu postkasti ülevaade varjupaigataotlejate statistikast. ELilt taotles 2008. aastal varjupaika nimelt 240 000 inimest. Enim taotlejaid oli Iraagist, Venemaalt, Somaaliast, Serbiast ja Afghanistanist. Usun, et see riikide nimekiri ei üllata kedagi.
 
Eesti sai selle seltskonna hulgast vaid närused 15 taotlust. Ehk ligi 10 taotlust miljoni elaniku kohta. (Vahemärkus: KMA veebis olev statistika näitab numbrit 14, siin ja edaspidi tuginen ainult Eurostati andmetele) Positiivse vastuse said neist 5 taotlejat. Nii väikeseid numbreid ei ole esile tuua ühelgi teisel liikmesriigil. Portugal sai kirja 15 taotlust miljoni kohaliku kohta. Läti 25 ning Leedu koguni 155.
 
Kui Eestisse kiputi peamiselt Valgevenest ja Venemaalt siis Lätisse peamiselt Gruusiast/Afghanistanist ning Leetu peamiselt Venemaalt/Afghanistanist. Leedu puhul tasub mainida, et koguni 77% taotlejatest oli Venemaalt. Taustaks olgu öeldud, et KMA andmetel pöörduti Eesti 1997 – 2009 aastatel kõige enam Iraagist, Venemaalt, Türgist, Valgevenest ja Gruusiast.
 
Eesti on seega selgelt ELi ebapopulaarseim riik asüülitaotlejate seas. Populaarsemate seas (taotluste arvu järgi) üllatusi ei ole. Prantsusmaa, Ühendkuningriigid, Saksamaa, Rootsi, Kreeka, Belgia, Madalmaad. Kui tekitada järjestus miljoni elaniku kohta siis oleks eesotsas Malta, Küpros, Rootsi, Kreeka, Austria ja Belgia.
 
Positiivsete vastuste osas (esimeses astmes) oli ELi keskmine 26,8%. Šveits (Edit: non-EU), Portugal, Poola, Austria, Leedu, Malta ja Madalmaad on vastu võtnud üle poole taotlejatest. Eesti on positiivselt vastanud ainult kolmandikule taotlustest mis on siiski üle ELi keskmise. Samalaadset statistikat näitavad Läti ja ELi mitte kuuluv Norra. Kõige kinnisemad riigid on Kreeka (1,29% positiivseid otsuseid), Sloveenia (3,13%), Hispaania (4,97%), Prantsusmaa (16,21%) ja Rumeenia (16,3%). Igaüks saab poppide riikide ja suletuimate riikide nimekirju ise kõrvutada.

Kommentaarid: (0)

Homme jääme me kõik vanaks e. Euroopa Noorteraport vol. 2

Teema: Euroopa Noorteraport

noorteraport-jump-stock-photo-by-mmagallan-at-stock.xchng
 
Täna on eriti hea päev rääkimaks noortest, vanadest, nendevahelistest suhetest, demograafilisest paanikast ning sellest, et üsna varsti jääme me kõik vanaks. Jah, mina ka. Vist.
 
Hea päev on muuhulgas seepärast, et täna tähistatakse rahvusvahelist põlvkondadevahelist solidaarsuse päeva kui sellist. Minu arust on muidugi sellised päevad indikaatoriks ja näitavad ainult seda, et midagi on korrast ära. See selleks.
 
Lappan edasi Euroopa Noorteraportit. Noortest rääkides räägitakse paratamatult ka tööealistest inimestest ja nende suhtest muudesse gruppidesse. ELil seisab ees kaks suuremat väljakutset. Esimene neist tähendab seda, et noorte inimeste osakaal kukub 2050. aastaks päris haleda 15,3% peale ning teine seda, et 2050 aastaks on 65-aastaseid või vanemaid inimesi rohkem kui 50% inimestest vanuses 15-64. Seega kaks pensioniealist iga potentsiaalselt töötava inimese kohta. Mõne jaoks võib lohutuseks olla, et alla 15-aastaste osakaal tööealistest jääb üsna muutumatuks, samas tähendab see seda, et senikaua kuni inimesed aina vanemaks jäävad ei suurene peale kasvavate noorte hulk. Ilmselt tuleb olukorda korrigeerida Türgi ELi liikmeks võtmisega.
 
Noorteraporti kõrval on siia teemasse hea tuua sisse täna avalikuks saanud EC ülevaade demograafilistest väljakutsetest ehk nn Vananemisraport 2009.
 
Eestile kusjuures ennustab see raport helgemat tulevikku kui mitmetele teistele riikidele. Riigieelarve kulud üle 65- aastase seltskonna ülalpidamiseks kasvavad aastaks 2060 vaid kuni 4 protsendipunkti SKPst. Seejuures Luxemburgile, Kreekale, Sloveeniale, Maltale, Iirimaale, Hispaaniale ja mõnele teisele, ennustatakse koguni 7 protsendipunkti või suuremat kulutuste kasvu. Ilmselt tuleb igal juhul lisa leida maksumaksja rahakotist sest praegust olukorda säilitades läheks päris kehvasti.
 
Vananemisraport ise on paras mull aga selle statistikalisa on kohati huvitav lappamine.
 
Eurobaromeeter vaatas ka päevateemale vastavalt mingitele numbritele ja seisukohtadele otsa. Muuhulgas saame täna teada, et vaid 14% eurooplastest peab vanemaid inimesi ühiskonnale koormaks (enamuses vanainimesed ise), 49% arvab, et pensione peaks suurendama kuid 58% suhtub pessimistlikult valitsuste võimesse järgmiste aastakümnete jooksul pensione maksta. Eestis oli see number kusjuures ainult 45%. Enamik leiab ka, et vanainimesed peaksid saama töötada senikaua kuni jalad kannavad ning vanemate põlvkondade panust ühiskonda üldiselt hinnatakse.
 
Samal ajal leiti, et inimesed on arvamusel, et noored ja vanad ei leia tihti ühist keelt ning omavad erinevaid arusaamasid sellest, mis ühiskonnale parim oleks (Eestis oli selliseid arvajaid 76%) ning, et meedia on põlvkondadevahelise konflikti reaalsusest oluliselt suuremaks kirjutanud.
 
Täiesti ennustatav oli aga see, et vaid 14% eestlastest oli seisukohal, et valitsuse töö noorte ja vanade vahelise mõistmise suurendamisel on hea. Vaid Ungari inimesed andsid selles küsimuses valitsusele hävitavama hinnangu. Samuti on Eestis ainult 15% neid inimesi kes usuvad, et vanemate inimeste eest hoolitsevad inimesed saavad sotsiaalteenuste kaudu head toetust.
 
Näedsa. Hakkasin noortest pihta, jõudsin vanadeni ja siis tagasi mõlemani. Ilmselt jäin samal ajal ka ise veidi vanemaks. Televiisoris hiljuti üks noor tüdruk rääkis, et Eestis on hea elada. Eestis ei ole aga hea vanaks elada?

Switch to our mobile site

Close
Jälita mind ka Twitteris või Facebookis!