Lihtne. Leedu, Poola, Malta ja Rumeenia ise. Ansipi kaela ei saa ajada.
Euroopa Komisjon tutvustas täna enda arvamust justnimelt nende nelja riigi 2008. aasta eelarvepuudujääkide kohta. Nemad said juba eelmise aastanumbri sees hakkama rohkem kui 3% riigieelarve puudujäägiga SKPst. Igaüks saab omad vitsad.
Kergemini on võimalik pääseda juhul kui komisjon leiab, et eelarve puudujääk on tekkinud erakorralistest oludest ehk on otseselt põhjustatud negatiivsest või madalast SKP kasvust. Mis te arvate, kui mitu riiki selle klausli alusel kergemalt pääses?
Leedu puudujääk oli 2008. aastal 3,2% SKPst. Komisjoni arvates on süüdlaseks eelkõige riigi eelarvepoliitika mis liigselt majanduskasvule tugines. Alles teise, vähem mõjuva, süüdlasena nimetatakse majanduslangusest tulenevat maksulaekumiste vähenemist teisel poolaastal. Leedu majanduskasv oli eelmisel aastal veel 3%, seega ei saa komisjoni hinnangul eelarvepuudujääki erakorraliste tingimuste kaela ajada ning riigile ei saa reeglite rikkumise eest erandit teha. Süüdi. Komisjon leiab, et selline eelarvepuudujääk ei ole Leedu puhul ajutine.
Alates 2009. aastast on Leedu valitsus võtnud suuna eelarvetasakaalu taastamisele. Detsembris kinnitati laiaulatuslik maksureform ning hulganisti kokkuhoiukohtasid. Leedu kärpis juba siis riigiametnike palkasid. Mais võeti vastu lisaeelarve.
Hoolimata sellest ennustab komisjon eelarvepuudujäägi suurenemist 5% peale käesoleval ja 8% peale 2010. aastal. Leedu ei täida sellega eelarvedefitsiidi kriteeriumeid ning eurost võivad nad hetkel sealmail ainult unistada.
Niipalju siis lähinaabritest.
Malta valitsus teatas veel eelmise aasta lõpus, et nemad saavad enda eelarvepuudujäägi juba sellel aastal tagasi allapoole 3% kuid eksis. Märtsis hinnati asjad ümber ja Eurostat hindas eelmise aasta puudujäägiks senise 3,2% asemel hoopis 4,7% SKPst. Süüdlaseks olevat samuti kindlad kulutused, mitte majanduslangus. Malta SKP kasvas 2008. aastal veel 1,6%. Suuresti olevat süüdlaseks Malta laevatehaste klassifitseerimine riigisektoris ning ettevõtete venitamine maksulaekumistega.
Taaskord leiab komisjon, et Malta ei saa ennast välja vabandada erakorraliste majandusoludega ning puudujääk ei jää alla 3% SKPst enne 2011. aastat. Takkaotsa ennustatakse riigivõla kasvu. Ka Malta on komisjoni silmis süüdi.
Poola saab komisjonilt veel rohkem pähe kui kaks eelmist. Eks nende puudujääk oli eelmisel aastal ka 3,9% ning viimasel viiel aastal keskmiselt 4,3% SKPst. Ette heidetakse neile ka seda, et majanduskasvu ei kasutatud riigi kulude konsolideerimiseks ja piisavalt laiaulatuslikeks reformideks. 2009. aastaks ennustavad poolakad ise 4,6% puudujääki. Komisjon pakub selle numbri asemele 6,6% ning veel suuremat puudujääki aastaks 2010. Eeldusel, et Poola ei muuda eelarvepoliitikat.
Poola eelarvepuudujääki suurendas sotsiaalmaksu vähenemine, täiendavad tulumaksuvabastused perekondadele ning pensionite ja sotsiaaltoetuste ülemäära helde indekseerimine 2008. aastal. Sellele lisandusid plaanitust suuremad investeeringud ning 2008. aasta lõpul ka majanduse aeglustumisest tekkinud langus riigikassa sissetulekutes.
Puudujääki peetakse juba krooniliseks.
Viimane täna peksa saanud murelaps on Rumeenia, nende puudujääk oli eelmisel aastal eeskujulik 5,4%. Ette heidetakse neile märkimisväärseid vigu kulutuste tegemisel. Eriti avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste ning ebarealistlike majandusprognooside koostamisel. Veidi vähem, aga siiski, tunnistatakse ka järsku vähenemist riigi tuludes 2008. aasta viimases kvartalis. Rumeenia võime eelarvet planeerida ja järgida olevat krooniliselt nõrk.
Rumeenia on juba saanud majandusabi ELi, IMFi ja kolmandate organisatsioonide kaudu ning olnud seega sunnitud sellest aastast enda käitumist parandama. 2009. aastal peaks defitsiit jääma 5,1% juurde ning 2010. aastal 5,6% juurde. Eeldusel, et Rumeenia eelarvepoliitikat radikaalselt ümber ei vaata. Seda märkimisväärse majanduslanguse tingimustes.
Kõigest hoolimata leiab komisjon, et Rumeenia on ise oma hädades süüdi ning need ei ole ei erakordsed ega ajutised.
Pea hakkas ringi käima aga ELi pressiteadete eestindamine on ju tore meelelahutus. Keegi viitsis seda lugeda ka? Mina ei usu, et Eesti suudab enda puudujäägi sellel ja/või järgmisel aastal hoida allapoole 3% piiri ning ilmselt saame samalaadset arvamust Eesti kohta lugeda aasta-pooleteise pärast.
13-mai-2009
19-märts-2009
Uskuge või mitte aga isegi Tallinna linn on asunud negatiivset lisaeelarvet koostama. Ka Reformierakonna meediatiim riputas täna Keit Pentuse Keit Pentus riputas täna enda veebipäevikusse Reformierakonna 7 ettepanekut linna finantsolukorra turgutamiseks mis täna volikogus ka ametlikult üle anti. Kuna ma ei ole just ekspert Tallinna linnaeelarve teemal, siis saan ainult peale vaadates hinnata ja ei saa kommenteerida pakutud numbreid.
Peale vaadates võib aga öelda, et punktidega 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 saan isiklikult ilma eriliste reservatsioonideta nõus olla. Esimeses punktis võiks erandi lisaks lasteasutustele saada ka niigi kitsastes oludes tegutsevad noorteasutused, kuuenda punkti all tuleb meelde, et eelarve näeb ette ka mingisugust nelja kampaaniat ja kahte filmiprojekti mis ilmselt ei ole eriti olulised. Lasteaedaedadele ja koolidele mõeldes meenub muide, et Tallinnas on mõned sellised asutused mis asuvad suisa kõrvuti. Ma ei ole kaugeltki kindel, et nende eksisteerimine kahe-kolme iseseisva asutusena alati õigustatud ja kasulik on.
Nõus ei saa aga olla pakutud neljanda punktiga mis näeb muuhulgas ette kainestusmaja rajamise edasilükkamise. Igasugused linnapoolsed otseinvesteeringud on hetkel erakordselt olulised. Turul on linna raha ja sellega hoitavaid töökohti väga vaja. Samuti tean, et need inimesed kes teisi inimesi kainestusmajja vedama peaksid ootavad uut kainestusmaja väga. Praegu pole mõnes kohas inimesi lihtsalt kuskile välja magama panna. Monumentaalkunstiobjektide osas on raskem hinnangut anda kuna ei kujuta tegelikult nende loomise protsessi eriti ette.
Kindlasti on linnaeelarves kokkuhoiukohti veel, peakski üks päev asja käsile võtma ja rida-rea haaval üle käima.
