Detsembris ja jaanuaris korraldan noortele õpetajatele paar blogikoolitust. Ühe ettevalmistusena istusime eile väiksema õpetajate seltskonnaga maha ja arutasime veidi, et mida, miks ja millest üldse õpetajad blogima peaks, võiks.
Blogimine teadupoolest ei ole õpetajate seas eriti populaarne tegevus. Tundub, et peamised pidurdavad faktorid saab jagada selgelt kolmeks. Esiteks, lapsevanemad – paljud lapsevanemad on kooli igapäevast tööd nähes üllatavalt kriitilised, (sest nemad teavad ju paremini?) ning kui blogi vahendusel uksi avada, võib paljudel midagi öelda olla. Teiseks, õpilased – kellest võib kirjutada, kellest ei või? Üksikust õpilasest ilmselt mitte, aga klassist kui kollektiivist? Koolist kui tervikust? Kas kirjutada sedasi, et tegelased on äratuntavad või muuta blogi anonüümseks “ilukirjanduseks”? Kolmandaks, õpetaja – koolis toimuv on tegelikult ju igapäevane, rutiin (kuigi igas päevas on alati midagi uut ja põnevat), ning seda erakordset millest maailmale kirjutada tahaks, on ilmselt kohati päris raske eristada. Samuti on paljud õpetajad harjunud analüüsima, hindama, üle mõtlema, st reaalselt kuluks aega oluliselt rohkem kui vaja oleks.
Samal ajal on blogi ju suurepärane võimalus jagada emotsioone, kogemusi, saada tagasisidet, suhelda just nende samade vanemate, õpilaste ja kolleegidega lähemalt ja kaugemalt. Lisaboonusena võiks kooli, klassi või õpetajate blogid olla täna kohati üsna karmis turukonkurentsis (olgem ausad, koole on mitmetes kohtades omajagu rohkem kui reaalselt tarvis) kooli jaoks ideaalseks turunduskanaliks.
Mina võin arvata mida iganes, aga miks õpetajad tegelikult ei blogi?
Kas potentsiaalsed õpetajatest blogijad on lihtsalt ajapuuduses? Frustreeritud ja läbipõlenud? Kui paljud õpetajad kardavad ametialaseid tagasilööke, liigset ausust ja piiride ületamist? Kas koolid ja haridussüsteem üldse toetavad ja aktsepteerivad blogivat õpetajat või kehtib meil vaikides sama soovitus mille USA Pennsylvania osariigi haridusliit otsesõnu kirja on pannud – õpetaja ärgu rääkigu/blogigu oma tööst, õpilastest, kolleegidest, ülemustest ning ka siis kirjutagu sedasi, et lugeda saab ainult valitud seltskond?
Miks õpetaja ei blogi? Kas õpetaja peaks blogima? Kuidas õpetaja blogima peaks?
02-nov-2010
02-dets-2009
![stock.xchng---blog-1-(stock-photo-by-svilen001)-[id-1165446]](http://www.gerdtarand.eu/wp-content/uploads/stock.xchng-blog-1-stock-photo-by-svilen001-id-1165446.jpg "stock.xchng---blog-1-(stock-photo-by-svilen001)-[id-1165446]")
Tallinn on saanud varasemast parema linnavõimu. Mitte aga kõigi elu ei ole see lihtsamaks teinud. Eriti keerulises positsioonis on näiteks need kes enne opositsioonis olles kõige enam lärmi tegid.
Blogosfääris on kohe eriti lihtne peksa saada ja seda ka iseenda veebipesas. Jaak Juske (SDE Tallinna pk esimees, volikogu liige, koalitsiooninõukogu liige) blogi külastatavus on kindlasti hüppeliselt kasvanud, kommenteerijate arvukus kindlasti samuti. Hoolimata sellest sai Jaak eile iseenda blogi kommentaarides lihtsalt haledalt peksa.
Kõigil kes kunagi peavad põhjendama enda varasematest seisukohtadest erinevaid seisukohti tasub nüüd lugeda ja õppida. Tegelikult usun, et Jaagu “aatelisus” ei ole kusagile kadunud, olukord on lihtsalt võõras ja kõigele ei ole lihtne vastata.
Kolm lihtsat mõtet, millest ehk kõigile sarnases olukorras kasu oleks (sest virtuaalmaailm ei halasta ega unusta):
1) Faktid, faktid, faktid. Kui sul fakte ei ole siis vähem lolli olukorda jääd sa seda tunnistades kui niisama tühja kirjutades, kui sul on võimalik neid hankida, hangi ja vasta hiljem;
2) Igale küsimusele tasub vastata. Kedagi ei huvita, et sa sellele kusagil juba vastanud oled;
3) Kindlasti ei sure keegi vägivaldsesse surma kui tunnistada või isegi rõhutada, et selle nimel, et teha ära teatud kogus positiivseid asju tuleb lihtsalt nõustuda teatud koguse enda jaoks negatiivsemate asjadega. Need negatiivsed saaksid tehtud ka ilma sinuta, positiivsed ilmselt mitte.
Muidugi on alati mõned kommentaarid, millele ei ole mingit mõtet tähelepanu pöörata…
04-nov-2009
Ma ei ole küll tegelikult otsest ettepanekut osalemiseks saanud kuid ega ma seepärast sellele ettepanekule vastamata jätta ei saa. Celtic-u veebipesast korjasin saba üles.
Üldiselt mulle meeldib kui ettevõtted panustavad sotsiaalmeediasse, blogidesse, võrgustikesse jne ning ei topi oma flaiereid minu postkasti. Mõni selline kampaania õnnestub, mõni aga mitte. Siinse blogi pind on ostetav küll, võin müüa sularaha, raamatute, koolituste ja kõikvõimaliku muu nänni eest. Kui müün, ütlen alati ka välja.
Petronel aga ei õnnestunud osta. Põhjus on lihtne - nende kampaania ei anna ei minule ega selle blogi lugejatele mitte mingisugust lisaväärtust.
Oleksid nad saatnud mulle Seitsme maailma koopia enne ilmumist ja palunud ilmumise ajal kirjutada oma arvamus, oleksin seda hea meelega teinud. Oleksid nad pakkunud võimalust avaldada või luua midagi uut, oleksin ilmselt õnges. Oleksid nad korraldamas mingit eksklusiivsemat üritust ja palunud osalema ja kirjutama oleksin ilmselt samuti õnges. Oleksid nad jätnud kasvõi vabaduse ise sisu luua, oleksin ilmselt samuti õnges.
Sestap siin eriti sponsoreeritud-tellitud postitusi ei olegi, tingimused on liiga karmid?
Petrone aga palub postitada viis linki. Lingi toredale treilerile mis vähemalt on värske, lingid paarile YouTube videole juba mõnda aega üleval rippunud ning mitte eriti huvitava sisuga ning lingi enda kodulehele.
Vastutasuks pakub Petrone raamatut. No olgu. Raamatute valikus aga ei ole nende uusimaid, ilmumas olevaid või huvitavamaid raamatuid. Pauh… ja ma jonnin, ajan nina püsti ning ütlen, et see on FAIL - kuidagi odavalt tahetakse siinset pinda ning mind ennast.
Ei saa.
(Tegelikut ma ju kirjutan neist, mis sest, et otselinkideta seega saab isegi veel odavamalt aga mitte nii, nagu loodetud;))
*Vanade mälestuste eest, omajagu reklaamipinda ma neile siiski kingin. Elasime lapsepõlves Beritiga pikalt, Mustamäel, samas trepikojas ning suhtlesime aktiivselt. Mõnikord sai vastasmaja seintel huvitavamaid varjusid vaadatud ja fantaasiast ei jäänud ka siis puudu. Seega, kuigi ma seda ise lugenud ei ole, võite Seitset maailma ikka soetada…
22-sept-2009
Postimehes ilmus eile õhtul tore lugu klassiblogidest. Loe lähemalt siit.
Vaata ka linke:
http://tuuliklassiblog.blogspot.com/
http://leaklassiajaveeb.blogspot.com/
http://minu-klass.blogspot.com/
http://terjeklassiajaveeb.blogspot.com/
http://lg5a.wordpress.com/
http://2cklassialmanahh.blogspot.com/
http://kunstiblogi.blogspot.com/
09-sept-2009
1000 postitus!
Teema: blog
Et siis, põhimõtteliselt olgu öeldud, et see postitus siin on sümboolne, 1000 postitus selles veebipäevikus. Soovige mulle õnne ja saatke kingitusi vms. Lisaks sellele on siin kuskil 1345 kommentaari. Grafomaania on elustiil!
