Mitu inimest on küsinud, mida ma sellest DASA värgist ja üldiselt erakondade rahastamisest arvan. Infopartisani tänane postitus annab ka ajendit veidi pikemalt vastata.
Esiteks sellest samast Osalusveebi ettepanekust mis oleks ette näinud 10 eurot igale erakonnale iga Riigikogu valimisel saadud hääle eest. 10 eurot arvuna ei olegi niivõrd oluline, minu poolest olgu 15, 20 või 25 – olen ennast sellega piisavalt ebapopulaarseks teinud ja jään seisukohale, et demokraatia on Eestis alarahastatud, peamiselt just seetõttu, et selle rahastamine on ebapopulaarne – meile meeldib demokraatlik ja vaba ühiskond, meeldiks kvaliteetne ja tegus Riigikogu, kuid hea meelega ei maksaks enamus selle eest sentigi.
Olgu aga seega avalikult ja lõplikult välja öeldud, et toetan erakondade riigieelarvest rahastamise muutmist, sh. sedasi, et toetuse saajate ringi kaasataks kõik Riigikogu valimisel enda nimekirjaga osalenud erakonnad. Toetuse proportsioonide määramise osas võib veel arutada, kas leiutada mingeid valemeid või teha tõesti lihtsamalt – 1 hääl = teatud summa.
Olenemata sellest, kas eelnevat muuta või mitte muuta, tuleb muuta avaliku kontrolli osatähtsust erakondade rahastamise üle. Eranditult peaks erakonnad igakuiselt veebis avaldama selle, kuidas täpselt toetust kasutatud on, sh. koos kõigi kuludokumentidega – vastava, kõigile ühise, platvormi peab välja töötama riik. Oluline on see, et ma ei taha sellega öelda, et keegi peaks ette ütlema mida toetusrahaga teha, ainult seda, et selle kasutamine peab olema 100% läbipaistev.
Kogu selle rahastamise teema kontekstis on minu jaoks alati olnud eraldi küsimuseks nn. kohalike erakondade toetamine. Eestis neid küll väga ei ole aga võiks olla. Miks ei võiks näiteks toetada erakondade tegevust, mille eesmärgiks olekski mõne konkreetse omavalitsuse või piirkonna poliitilises elus osalemine – Eesti väiksuse tõttu saab neid tekkida vaid paaris suuremas omavalituses või siis just piirkonniti, kuid ideena oleks see täiesti mõeldav – erakonna võiks kokku panna inimestest kellele “suur poliitika” huvi ei pakugi aga kohalikumad küsimused on olulised. Kindlasti suurendaks see KOV valimistel sisuliste küsimuste arutelu, kuid võiks rohkem aktiveerida ka kohalikke inimesi. Ideaalis võiks olla olemas võimalus ka selliste erakondade loomiseks ja toetamiseks.
Nüüd aga need ajuvabad DASA’d e. demokraatia arendamise sihtasutused e. juhtivate parteide soovist/vajadusest täiendavate organisatsioonide ja rahastusallikate järele. Kindlasti mängib siin lisaks riigikassale rolli ka see, et erinevalt erakondadest võivad sihtasutusi kindlasti toetada ka ettevõtted.
Ühelt poolt on väga OK, kui erakonnad loovad eraldi organisatsiooni koolitus, arendus, vms. tegevuseks, kuid nende jaoks eraldi toetusmeetme loomine ei ole OK. Kui eesmärgiks on tõesti “demokraatiat arendada”, siis oluliselt mõistetavam oleks selle jaoks eraldi riigieelarvest rahastatava toetusfondi loomine, mille toetusele saaks võrdselt kandideerida kõik kellel selleks soovi – otsustajate ring võiks koosneda nii erakondade kui erakonnaväliste esindusorganisatsioonide esindajatest. Mingis kontekstis on DASA’de raames räägitud ka “demokraatia ekspordist” e. arengukoostöö toetamisest – selle jaoks on meil teised organisatsioonid ja toetusmeetmed (kust võib samuti toetust taotleda) mis on päris korralikult alarahastatud. Täna planeeritav ei oma igal juhul mingit loogikat ega põhjendatud eesmärki, võimalik, et asi on minus.
Kogu tõe huvides pean esile tooma selle, et a) ei poolda valimiskulude piiramist; b) ei poolda ettevõtete keeldu erakondade/poliitikute rahastamisele – seda viimast mh. ka seetõttu, et kes ikka toetada soovib, leiab selleks alati ka võimaluse ning reaalselt rakendatavaid reegleid pole mõtet hoida, samuti ei näe sellel ka sisulist mõtet – lisaks valijatele on ka ettevõtetel poliitilised huvid, eesmärgid ja põhimõtted, mina ei näe põhjust, miks ei võiks neil võimaldada neid avalikult näidata.
Sedasi siis seekord – võta, jäta või vaidle vastu.
11-jaan-2012
15-mai-2009
Eile avalikustas CONCORD oma AidWatch´i raporti, mis näitab, et kuigi arengumaad kannatavad majanduskriisi tõttu eriti valusalt, annavad EL liikmesriigid nende toetamiseks ligi 40 miljardit eurot vähem arenguabi, kui varem lubatud. Reaalselt oleks selle summaga võimalik suurendada 380 miljoni vaesusest elavast aafriklase sissetulekut veerandi võrra.
Raport väidab, et Euroopa riigid ei suuda täita 2010. ja 2015. aastaks antud lubadusi, kui teemat ei hakata tõsiselt võtma ning ei tehta muudatusi poliitikas ja rahastuses. Raport kinnitab, et praegu sisaldavad paljude riikide, sealhulgas Eesti, ametlikud arenguabi näitajad suures osas summasid, mis ei jõua tegelikult kunagi arengumaade elanikeni.
Ametliku statistika järgi kulutati Euroopa Liidus 0,4% RKTst arenguabile. CONCORD-i raport toob välja, et enamiku riikide arengukoostöö näitajad on tegelikult ülepaisutatud. Kogu 2008. aastal arengukoostööle kulutatud 50 miljardist eurost oli 5 miljardit välisvõla kustutamine, 2 miljardit välistudengite koolitamine ning ligi 1 miljard põgenike vastuvõtmisele ja repatrieerimisele tehtud kulutused. See on raha, mis tegelikult jäi Euroopasse. Reaalselt kulutasid Euroopa riigid arengukoostööle kõigest 0,34% oma RKTst.
Eesti eraldas 2008. aastal arengukoostööks 14 miljonit eurot, mis moodustab 0,09% RKTst. Eelmise aastaga võrreldes on see summa vähenenud (2007: 0,12% RKTst) ning valitsus on otsustanud lükata 0,17% eesmärgi saavutamise tähtaja aastasse 2011. Näitajad on vastavuses Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011 raames toodud ajakavaga.
Samas on valitsus otsustanud juba kärpida 2009. aasta arengukoostöö eelarvet 10% võrra, mis seab kahtluse alla 0,17% eesmärgi saavutamise aastaks 2011.
Arengukoostöö eelarve kärpimine on ilmselgelt paljudest teistest valdkondadest lihtsam kuna poliitilisi tagajärgi sellel riigisiseselt praktiliselt ei ole.
Välisministeeriumi andmetel ei kustutanud Eesti 2008. aastal arengumaade võlgu, kuid tegelikkuses osales Eesti mullu Libeeria võlgade kustutamisel Rahvusvahelise Valuutafondi ees kogusummas 183 610 eurot ehk 2,8 miljonit EEK. See summa arvestati Eesti ametliku arenguabi hulka ja kuigi OECD juhiste kohaselt ei kajastatud seda võlgade kustutamisena, tähendab see siiski abi kunstlikku paisutamist.
Valdava osa Eesti kahepoolsest arengukoostööst moodustab tehniline abi ehk oskusteabe jagamine personali, koolituse, uuringute näol ja nende tegevustega kaasnevate kulude katmine. Tehniline abi lähtub üldjuhul partnerriikide prioriteetidest, kuid hindamissüsteemi puudumisel on raske analüüsida, kas see vastab ka tõele ja milline on AidWatch 2009 osutatud abi tõhusus. Eesti kodanikuühendused leiavad, et välisministeerium kaldub liiga kergekäeliselt eelistama tehnilise abi andmist ad hoc korras ega panusta piisavalt pikaajaliste ja jätkusuutlike abiprogrammide väljatöötamisse.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu uute liikmesriikidega hindab Arengukoostöö Ümarlaud Eesti arengukoostöö poliitika läbipaistvuse taset siiski väga heaks. Tegelikult on aga Eesti paigutatud nende riikide sekka mille andmed ei võimalda abisummade kunstlikku paisutamist piisavalt analüüsida.
Arengukoostöö Ümarlaud on esitanud ka kuus ettepanekut Eesti arengukoostöö tõhustamiseks:
1) Eesti riik peab järgima rahvusvahelisel tasandil võetud kohustusi arengukoostöö eelarve mahu osas ning töötama koostöös partnerriikide valitsustega välja kindlapiirilised ja sõltumatud protseduurireeglid abi tõhususe hindamiseks.
2) Tuleb aktiivselt kaasata avalikkust ja vabaühendusi riikliku arengukoostöö poliitika kujundamise protsessi.
3) Tuleb suurendada naiste õiguste ja võimaluste edendamiseks ette nähtud vahendite osakaalu Eesti arengukoostöö eelarves ning lülitada sootundlikud näitajad arengukoostöö hindamiskriteeriumite hulka.
4) Tuleb töötada välja selgepiirilised põhimõtted ja protseduurireeglid oluliste dokumentide ja andmete avalikustamiseks.
5) Arengukoostööd ja tegevuste tõhusust tuleb regulaarselt analüüsida.
6) Tuleb vähendada lühiajaliste tehnilise abi projektide osakaalu, tegeleda tõhusamate alternatiivide leidmisega tehnilisele abile ning langetada tehnilise abi osatähtsust tervikuna Eesti arengukoostöös.
Raporti ja eraldi väljavõtte Eesti kohta, leiad altpoolt:
 |
AidWatch Report 2009 – Lighten the load, In a time of crisis, European aid has never been more important. Inglise keeles |
|
|
AidWatch Raport 2009 – Eesti. Eesti keeles. |
