Vastus küsimusele, et kas blogid on meedia, on lihtne. Jah, on. Vastused küsimustele, et kas blogisid tuleks kohelda võrdväärselt traditsioonilise meediaga, kas ja kuidas neid reguleerida, kas need peaksid olema ka reklaamiagentuuride vaateväljas? Kes vastutab oma väljaütlemiste eest ja kes ei vastuta jpm aga ei ole enam üldse nii üheselt vastatavad.

Kui blogid on meedia, siis kas teatud osa nende autoritest on tegelikult vabakutselised ajakirjanikud? Kas blogimine on ajakirjandusliku teenuse pakkumine?

Juuli esimeses pooles viskasin need küsimused kõrge kaarega õhku ning eile said vähemalt mõned neist väga autoritaarse seltskonna poolt ka vastatud.

15. juulil esitasin Eesti Ajakirjanike Liidule avalduse nende liikmeks asumiseks. Väitsin sellega, et blogimine on ajakirjandusliku teenuse osutamine. Soovitajatena aitasid kaasa Larko ja Sander Silm. Edasi jäi vaid EALi inimestega aktiivselt suhelda ja oodata EALi juhatuse otsust.

Eile kogunenud Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus langetas lõpuks otsuse ning liidu liikmeks võeti vastu esimene blogija. Mitte blogiv ajakirjanik vms vaid blogija, kelle ainsaks esile toodud väljaandeks oli veebipäevik aadressil www.gerdtarand.eu.

Usun, et see otsus ei olnud mitte nende kõige lihtsam uue liikme vastu võtmine. EAL-i juhatus palus mul näiteks osaleda ka juhatuse koosolekul kuid kuna esialgu planeeritud ajad muutusid, jäi see kohtumine ära. Positiivne, et otsus siiski tehtud sai.

Usun, et Eesti blogosfääri jaoks on tegemist olulise verstapostiga mis ei tohiks märkamata jääda. Eesti Ajakirjanike Liitu tuleb aga kiita nende valmisoleku ja julguse eest ajaga kaasas käia.

Samal rindel saab esile tõsta juba varasemalt mind blogijana oma online-pressigruppi akrediteerinud OECD, suvel blogijaid akrediteerinud Viljandi Pärimusmuusika Festivali ning ka Viru Folk-i. Kindlasti on neid veidi veel ning hakkab tulema aina juurde.