http://www.gerdtarand.eu

Kommentaarid: (10)

Eesti Ajakirjanike Liit võttis vastu esimese blogija!

Teema: blog, meedia

stock.xchng---blog-1-(stock-photo-by-svilen001)-[id-1165446]

Vastus küsimusele, et kas blogid on meedia, on lihtne. Jah, on. Vastused küsimustele, et kas blogisid tuleks kohelda võrdväärselt traditsioonilise meediaga, kas ja kuidas neid reguleerida, kas need peaksid olema ka reklaamiagentuuride vaateväljas? Kes vastutab oma väljaütlemiste eest ja kes ei vastuta jpm aga ei ole enam üldse nii üheselt vastatavad.

Kui blogid on meedia, siis kas teatud osa nende autoritest on tegelikult vabakutselised ajakirjanikud? Kas blogimine on ajakirjandusliku teenuse pakkumine?

Juuli esimeses pooles viskasin need küsimused kõrge kaarega õhku ning eile said vähemalt mõned neist väga autoritaarse seltskonna poolt ka vastatud.

15. juulil esitasin Eesti Ajakirjanike Liidule avalduse nende liikmeks asumiseks. Väitsin sellega, et blogimine on ajakirjandusliku teenuse osutamine. Soovitajatena aitasid kaasa Larko ja Sander Silm. Edasi jäi vaid EALi inimestega aktiivselt suhelda ja oodata EALi juhatuse otsust.

Eile kogunenud Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus langetas lõpuks otsuse ning liidu liikmeks võeti vastu esimene blogija. Mitte blogiv ajakirjanik vms vaid blogija, kelle ainsaks esile toodud väljaandeks oli veebipäevik aadressil www.gerdtarand.eu.

Usun, et see otsus ei olnud mitte nende kõige lihtsam uue liikme vastu võtmine. EAL-i juhatus palus mul näiteks osaleda ka juhatuse koosolekul kuid kuna esialgu planeeritud ajad muutusid, jäi see kohtumine ära. Positiivne, et otsus siiski tehtud sai.

Usun, et Eesti blogosfääri jaoks on tegemist olulise verstapostiga mis ei tohiks märkamata jääda. Eesti Ajakirjanike Liitu tuleb aga kiita nende valmisoleku ja julguse eest ajaga kaasas käia.

Samal rindel saab esile tõsta juba varasemalt mind blogijana oma online-pressigruppi akrediteerinud OECD, suvel blogijaid akrediteerinud Viljandi Pärimusmuusika Festivali ning ka Viru Folk-i. Kindlasti on neid veidi veel ning hakkab tulema aina juurde.

Kommentaarid: (1)

Kaebame blogija kohtusse? Kes on järgmine?

Teema: Twitter, blog, meedia

stock.xchng---blog-1-(stock-photo-by-svilen001)-[id-1165446]

Igaühele on pimesi selge, et ajalehed/ajakirjad/uudisteportaalid riskeerivad pidevalt sellega, et keegi nende vastu kohtusse pöördub. Olulisematest juhtumitest oleme kuulnud omajagu. Millega riskib aga blogija? Kas blogija vastutus on sama suur kui peavoolumeedia oma?

Eesti prominentseim kohtukeiss on ilmselt Olavi Ruitlase blogi sulgemine kohtu käsul. Tookord oli tegu Marika Ruitlase au teotamisega. Menetlus lõppes pooltevahelise kompromissiga. Ruitlase blogi ehk interaktiivse veebiraamatu „Marika ja Olavi Pesumaja“ käsikiri jäi seal kohas lõpetamata ning blogi internetiaadress jäädavalt suletuks.

Minule ei meenugi teisi prominentsemaid juhtumeid. Avalike kohtulahendite register ei ole ka selles osas kasuks. Blog, blogi ei leia sealt asjasse puutuvaid vasteid ning veebileht toob sisse juba muud teemad. Ilmselt on Eestis blogijate kohtusse vedamine veel vähe levinud nähtus. Võimalik, et Politseile on avaldusi esitatud mõned rohkem.

Soomes tehakse politseile blogidega seotud avaldusi tsirka 30-40 korda aastas. Enamik neist just sellesama au teotamise või erinevate ähvarduste tõttu. Tuntuim juhtum puudutab Helsingi linnavolikogu liikme Jussi Hallaaho vastu esitatud süüdistusi usurahu rikkumise ja rahvuse alusel diskrimineerimise osas. Soome esimene kohtuotsus au teotamise eest blogis oli juba 2005. aastal, lõppes rahatrahvi ja kahjutasu maksmisega (HS.fi).

Ameerika Ühendriikides ei ole aktiivsemate blogijate puhul enam ebatavaline kindlustada ennast võimalike kohtuasjade vastu. Peavoolumeedia on selliste juhtumite vastu ammu kindlustatud. Miks mitte ka blogid? 2008. aastal kasvas Citizen Media Law Project organisatsiooni andmetel veebi riputatu alusel kohtumenetluste arv 2006. aastaga võrreldes oma hea 70%. Juhtumite arv alates 1994. aastast on iseenesest väike, vaid 256 juhtumit (mida on kirja jõudnud panna Media Law Resource Center). Rahalist hüvitist on aga välja mõistetud kokku ligi pool miljardit Eesti krooni. Kolmandik neist 256 juhtumist lükati kohtu poolt kiirelt tagasi ning 33 kaebust võtsid kaebajad ise tagasi (Bloomberg).

Riski ei võta muidugi mitte ainult ajakirjanikud, blogiajakirjanikud vaid oht peitub ka Twitteri säutsudes, Facebooki uuendustes jne. Lahendust ootab hetkel näiteks ühe Courtney Love-i säutsu alusel esitatud hagi jms.

Eestis ei ole tsiviilhagid moes. Kohtus käimine on kallis, aeglane ja ebamugav. Kas blogijate vastu esitatud hagide hulk suureneb järgmise kolme aasta jooksul hüppeliselt? Kes on järgmine?

Kommentaarid: (0)

Blogija võib olla ajakirjanik, aga säutsuja?

Teema: Tallinn Blogfest, Twitter, meedia, seisukohad

stock_xchng-newspaper-3-stock-photo-by-tome213_with-question-mark
 
Avan teemal blogija-ajakirjanik veel ühe peatüki. Blogija võib olla ajakirjanik. Tõestame ära, ka Eestis – hiljemalt septembris. Aga säutsuja?
 
Väljamaine St. John’s korvpallimeeskond akrediteeris hiljuti 2009-10 hooajaks ajakirjanikuna Peter Robert Casey. Väljaanne? Twitter. Tiraaž? 50 264. Oluliselt enam kui mõnel Eesti paberlehel.
 
Usutavasti on Casey esimene säutsuja kes kusagil ajakirjanikuna akrediteeritud.
 
Väljamaa keelne kommentaar samuti siia juurde:

Casey’s arrangement with St. John’s Athletics is as an independent, credentialed Twitter micro-blogger, which will allow him to use his access to take St. John’s basketball from his behind-the-scenes vantage point directly to hoops fans worldwide, and in real time via Twitter. Casey currently brings a broad-based perspective on all things basketball to his massive following on Twitter, distributing links to news items, event coverage and feature stories, while providing an interactive forum for discussion and conversation. Through Twitter, fans of St. John’s basketball and the basketball community as a whole will be able to chat with Casey during live action – about the game, athletes, coaches, strategy, atmosphere or any topic that comes to mind.

/-/

In this era where new media is really coming into its own, the idea of credentialing a Twitter-blogger became something we really wanted to embrace,” said Mark Fratto, St. John’s Associate Athletics Director for Communications. “Peter Robert Casey certainly conforms with our definition of what a new media outlet can be, in terms of newsgathering, accountability and traffic. We hope this becomes an interesting, interactive way for college basketball fans to experience St. John’s basketball game coverage

Kõlab väga tegijalt ja ilmselt on uue meedia jaoks tegemist märkimisväärse verstapostiga.
 
Twitteri ja blogide vahel on selgelt olulisi erinevusi. Blogis võib teemasid vaheldada, kajastada erinevaid üritusi, kirjutada pikalt või lühikeselt. Twitteris on 140 tähemärki ja pigem sobibki ta konkreetse, kitsa teemavaldkonna kajastamiseks? Nagu korvpall. Aga sobib hästi.
 
Minu selleteemalised ettevõtmised (mida loodetavasti jälgite) on jõudnud sinnamaani, et 23. septembril osalen EALi juhatuse koosolekul. Nende inimestega suheldes tundub meelestatus väga positiivne, täis uue meedia avastamisrõõmu. Oleme juba vahetanud kiireid mõtteid ka mõningate ühistegemiste osas.
 
Stay tuned…

Kommentaarid: (1)

Blogijad vs ajakirjanikud // Lugusid välismaalt vol 1

Teema: Teised kirjutavad, blog, meedia

stock_xchng-newspaper-3-stock-photo-by-tome213_with-question-mark
 
Larko viskas Gert Hankewitz-i veebipäeviku kommentaariumisse lingi loole blogijate võitlusest New Yorgi politseiga. Läheb teemasse, vahendan ka siin ja täiendan veidi.
 
Gothamist kirjutas mõnda aega tagasi, et kuigi nende inimesed on mitu korda taotlenud New Yorgi politsei pressipääsmeid, ei ole nad neid saanud. NYPD tunnistavat vaid traditsioonilist trüki-tele-raadioajakirjandust. Ajad aga muutuvad ning neile jäid jalgu ka New Yorgi poolt kehtestatud reeglid pressile. Kui muidu ei saa, otsustab kohus.
 
Norman Siegel kaebas linna online-ajakirjanike nimel kohtusse ning kokkuleppemenetluse käigus jäid New Yorgi ninamehed nõusse akrediteerimisreeglite ülevaatamisega. Üldiselt pakutakse sealmail selliseid uuemaid mõtteid:

1 – Edaspidi koheldakse online, offline, tele, raadio ja trükimeediat võrdsetena.

2 – Akrediteeringu saamiseks peab väljaanne või ajakirjanik ette näitama vähemalt kuus lugu viimase 24 kuu jooksul millede avaldamiseks on või oleks olnud tarvis akrediteeeringut ajakirjanikuna – sh otseülekanded, pressikonverentside kajastus vmt.

3 – Kui akrediteeringust keeldutakse, peab linn edaspidi otsuse edasi kaebamise korral vastama 90 päeva jooksul. Senini sellist tähtaega ei olnud ning kaebused kadusid kellegi lauasahtlisse.

Uute reeglite puhul tekitab küsimusi eriti nende ähmasus ning oht, et kuute kvalifitseeruvat lugu ilma pressipääsmeta lihtsalt kokku saada ei ole võimalik.
 
Vana meedia esindajad väljendasid muidugi hirmu, et blogijate massid ummistavad pressikonverentsid ja üritused ning takistavad nende tööd. Sellise olukorra tekkimisel lubasid võimuesindajad reeglid uuesti üle vaadata.
 
Uute reeglite kehtestamine võtab küll ilmselt veel kuid ent blogijate ja vana meedia ajakirjanike võimalusi ühtlustab see omajagu.
 
Võib eeldada, et üsna varsti ei ole siin, seal ja igal pool mujal enam juurdepääsu osas suurt vahet, kas tegemist on vabakutselise blogija või traditsioonilise ajakirjanikuga?

Kommentaarid: (4)

Blogijatele oma eetikakoodeks?

Teema: blog, meedia

?! - (stock photo by Dhiegaum at stock.xchng)
 
Olen siin varem veidi vedanud mõtteid teemal, et kas blogija võib olla ajakirjanik ja muud sarnast. Teema on lai, väga lai.
 
Kui blogija on ajakirjanik, siis kas blogijatel peaks olema mingi laiemalt tunnustatud eetikakoodeks? Sarnaselt IFJ ajakirjanike käitumispõhimõtete deklaratsioonile, näiteks?
 
Monica O’Brien võttis teema hiljuti ka endale üllatuslikult üles. Kui blogijate mõju kasvab, nende kirjutisi loetakse, refereeritakse ja kommenteeritakse, siis kas tuleks suurendada ka kollektiivset vastutust või on jätkuvalt OK kirjutada mida iganes ja kuidas iganes? Kas iseregulatsioonist piisab ning kas blogijate eetikakoodeks võtaks midagi ära või annaks midagi juurde?

Switch to our mobile site

.pri.ee priiks!