Noorteühenduste liidu Riigikogu valimise programmist

Eesti Noorteühenduste Liidu üldkogu kinnitas hiljuti ENLi 2015. aasta Riigikogu valimiste programmi. Ametlikus versioonis leitav siit.

Kuigi ma olen täiesti ettenähtavalt enamiku öelduga nõus, lisan mõned oma mõtted, seisukohad siiski. Platvorm on seekord hea ja lühike.

1. Igas kohalikus omavalitsuses peab olema vastutava ametniku üheks tööülesandeks toetada osaluskogude tegevust ja kontrollida nende tegevuse eesmärgipärasust.

 

 

 

Nõus. Täna on noorte osaluskogude roll ja vorm väga lõdvalt reguleeritud ning väga erinevalt toetatud. Kohalikul tasandil tehtud suure töö edasi viimiseks on vaja rohkem keskset koordineerimist (näiteks eraldi noortevolikogude katuseorganisatsiooni loomist toetades (mis küll kahjuks ei ole endiselt ENLi seisukoht) ja noorsootöö seadust täpsustades) ja tuge.

2. Kohalikud omavalitsused peavad võimaldama erivajadustega noortel osaleda noorsootöös. Riik peab vajadusel kohalikku omavalitsust selles toetama.

 

 

 

Nõus. Ega siin midagi täpsemalt kommenteerida polegi, tegelikult on baas selleks olemas, tarvis lihtsalt senisest enam rakendada. Laiemalt peaks rääkima tegelikult vähemate võimalustega noortest.

3. Alates 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistest tuleb alandada valimisiga 18. eluaastalt 16le.

 

 

 
Nõus. Aga tegemist on pooliku lahendusega. Valimisea langetamine üksnes kohalikel valimistel on küll hea samm edasi ja tore kompromiss, millele on tänaseks ka toetus leitud, kuid jään endiselt seisukohale, et tegelikult saab, võib ja peab seda tegema juba ka Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste jaoks. Loodan, et pärast 2017. aasta kohalikke valimisi on juba kõigile selge, et argumendid teistel valimistel valimisea langetamiseks on ära kadunud ning ka see saab teoks – aga milleks oodata? Kahju, et ENL siin endiselt poolele teele jääb.

4. Noorteühenduste ja nende katusorganisatsioonide rahastamissüsteem vajab ümber korraldamist ja noorteühendustele suunatavate vahendite suurendamist lähtuvalt Noortevaldkonna Arengukavast 2014-2020.

 

 

 

 

No, vajab. Oleks võinud detailsed ettepanekud ka juba teha.

5. Noorsootöö ja noore mitmekülgse arengu soodustamiseks peab riik tagama igale noorele võimaluse osaleda vähemalt ühe huviringi töös.

 

 

 

Nõus, saab ilmselt ka sotsiaaldemokraatide ja veel mõne erakonna valimisprogrammide osaks.

6. Majandus-, ettevõtlusõpetuse ning karjääriõpetuse ja -nõustamise kättesaadavust üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes tuleb suurendada. Põhikoolis ja gümnaasiumis peab karjääriõpetus olema kohustuslik, sisaldades endas ka praktikad (s.h vaatluspraktikaid).

 

 

 

 

 

Esimese poolega nõus. Kättesaadavust tuleb suurendada, sisukust ja tulemuslikkust samuti. Kuna minu nägemuses võiks kogu haridussüsteem juba põhikooli lõpust olla kursusepõhine ja oluliselt rohkem valikainetele tuginev, ei toeta aga kohustuslikku karjääriõpetust.

7. Tuleb luua töötav vabatahtlike tunnustamissüsteem, mida rakendavad ka tööandjad ja haridusasutused. Vastav tunnustamissüsteem peab olema kasutatav ka rahvusvaheliselt.

 

 

 

 
Miks ka mitte. Vabatahtliku passi loomist on riik juba toetanud, kuid see pole vist väga automaatselt rahvusvaheline. Tööandjaid muidugi kohustada ei saa, selle jaoks peab loodav/arendatav süsteem ka nende jaoks reaalselt kasulik olema. Vabatahtliku tegevuse ja igasuguse mitteformaalse õppimise tunnustamine, mõjude hindamine jms vajab tervikuna oluliselt rohkem tähelepanu, lisaks igasugustele süsteemidele eelkõige teadlikkuse tõstmise ja praktiliste rakenduste abil

8. Tuleb vähendada alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavust noortele ning suurendada alkoholi- ja tubakatoodete vastast ennetustööd noorte seas.

 

 

 

Nõus. Pooldan nii kõrgemate aktsiiside läbi piiratavat kättesaadavust ja seeläbi tõhusamat ennetustöö rahastamist, kui ka igasuguse alkoholireklaami keelustamist. Samas “minu isikliku alkoholipoliitika” selguse huvides kordan veel korra üle, et pooldan endiselt lahja alkoholi piiratud tarbimise lubamist avalikus ruumis ning ei poolda endiselt kellaajalisi müügipiiranguid (küll aga kange alkoholi kättesaadavuse piiramist müügikohtade arvu ja suuruse piiramise läbi).