Noored Sotsiaaldemokraadid nõuavad noortele valimisõigust juba 16-eluaastast

Tänane päev möödus Noorte Sotsiaaldemokraatide kongressi tähe all. Kandideerisin ka presidendiks, põrusin haledalt ja Noorte Sotsiaaldemokraatide presidendina jätkab Heiki Järveveer. Mis seal ikka, Heiki on poliitiliselt nõrk aga selle eest organisatsioonis populaarne.

Selle eest kirjutasin ma neile ilmselt kõige parema manifesti mis olnud ja kongress kiitis selle ka heaks. Lisan järgnevalt.

Ühenduse Noored Sotsiaaldemokraadid XVII kongress
8. mai 2010, Tallinn

MANIFEST: 16-AASTASELT OTSUSTAJAKS!

NOORED SOTSIAALDEMOKRAADID NÕUAVAD NOORTELE VALIMISÕIGUST JUBA 16-ELUAASTAST

Veidi enam kui 20 aastat tagasi toimunud Eesti Kongressi valimisel oli vanusepiir seatud 16. eluaasta juurde. Austrias on 16-aastastel lubatud valimistel osaleda kohalikel, riiklikel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Norras katsetatakse valimisea langetamist 2011. aastal suures osas omavalitsustest ning teemat arutatakse kõrgeimal tasemel ka vaid 80 kilomeetri kaugusel Soomes.

Mitmed riigid ja omavalitsused üle Euroopa on leidnud, et tänased noored on juba 16-aastaselt valmis valimisõigust teostama ning osalema enda käekäigu kujundamisel kõrgeimal võimalikul tasemel.
Noored Sotsiaaldemokraadid nõuavad ka Eestis 16-aastastele valimisõigust kohalike omavalitsuste volikogude valimisel ning seda juba alates 2013. aasta valimistest, mil see otsus puudutaks otseselt ligikaudu 25 000 noort.

Noored Sotsiaaldemokraadid juhivad tähelepanu, et otsus tuleb langetada juba sellel või järgneval aastal, nii jääb muudatuseks valmistumiseks ka piisavalt aega.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et argumendid valimisea langetamise toetuseks on veenvad ja piisavad – näiteks:

1. Noored vastutavad oma tegude eest samamoodi nagu täiskasvanud. Seadused laienevad ühtmoodi meile kõigile.

2. Noored maksavad makse nagu pea kõik teised. Käibemaks, aktsiisid ja ka tulumaks, kehtivad ühtmoodi meile kõigile. Näiteks 2006. aastal maksis sotsiaalmaksu juba 26% 16-17-aastastest. Lahtiste silmadega vaadates on selge, et tegelikult on töötavaid noori selles vanuseklassis veelgi rohkem.

3. Noortel on värskem perspektiiv, uuendusmeelsemad ja kaugemale tulevikku vaatavad ideed ja lahendused. Eestis aga kuulatakse enamasti endiselt vaid neid, kes valimispäeval otsustajate hulka kuuluvad.

4. Kohalikel valimistel valimisõiguse saamine suurendaks noorte mõju ka riiklikul tasandil. Täna on selge, et mistahes tasemetel langetatavad poliitilised valikud mõjutavad eriti tugevalt just noori, tööpuudus noorte seas küündib 30% piirimaile, enamik noortest kuulub ühistranspordi kasutajate hulka, sõltub haridussüsteemist jne.

5. Tänapäeva noored on võimelised vastutustundlikult käituma ning poliitilisi valikuid langetama, noored teevad otsuseid teadmiste, mitte hüüdlausete baasilt, noored ise tahavad aktiivselt osaleda. Seda on tõestanud ka kogemused seal, kus valimisiga on juba langetatud.

6. Koolikohustus kestab küll 17. eluaastani, ent suur osa noori lõpetab põhikooli ikka 16-aastaselt. Aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemiseks vajalikud taustateadmised, analüüsi- ja aruteluoskused peab noortele andma juba kohustuslik põhiharidus.

7. 16-aastaselt elab enamik noori veel kodus ja tunneb oma kogukonda paremini kui paari aasta pärast uues keskkonnas valides. Samuti sõltuvad noored kohaliku omavalitsuse otsustest oluliselt enam kui teised vanuserühmad.

8. Valijate osakaal mittevalijatega võrreldes peab tõusma ning valesid hääli ei ole olemas.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad lisaks, et enne 2013. aastat tuleb valimisea langetamise protsessi käigus ellu viia veel mitu reformi: noorte osaluskogudele, otsevalitavatele noortevolikogudele tuleb anda seaduslik alus, nende olemasolu ja rahastamine tuleb muuta seaduse tasemel kohustuslikuks igas omavalitsuses, kus on vähemalt 500 noort vanuses 12 – 26 ning igas maakonnas. Seaduste ja poliitikate kujundamisel tuleb sisse viia kohustuslik mõjude hindamine vanuse- ja ühiskonnagruppide lõikes. Formaalharidussüsteemi tuleb korrigeerida sedasi, et see tagaks noortele head teadmised riigi, kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna toimimisest juba oluliselt varem kui täna, noorteühenduste riigipoolset toetust tuleb oluliselt suurendada eesmärgiga muuta noorteühenduste tegevus kvaliteetsemaks ja kaasata sellesse rohkem noori.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et 16-17-aastaste valima lubamine ei ole mitte neile tehtav suur ja lahke kingitus, vaid muu hulgas ka esimene vastusamm ühiskonnas eksisteeriva demokraatia probleemi lahendamise teel. Probleemi, mille on tekitanud noorte eemalejätmine poliitika kujundamisest ning mille tulemuseks on poliitilise võimu lubamatu tasakaalustamatus vanuserühmade kaupa. Noori valijaid jääb aina vähemaks ning vanemaid valijaid tekib aina juurde.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et tänaseid ja homseid noori saab piisavalt usaldada, et lubada nad kõige tähtsamate otsuste juurde. Aeg on lubada noored valimiskastide juurde ja seda juba 2013. aasta kohalike omavalistuste valimisel.