Nimede muutmisest ja pornost…

Viimasel ajal on postitantsu tantsitud ümber vene- ja eestipäraste nimede. Täna kirjutab sellel teemal Delfis näiteks Laur Koni.

Mida ma sellest tantsust arvan? Arvan, et ei saa seekord (jälle) erakonnakaaslasest minister Urve Paloga nõustuda. Mitte selles osas, et ainult nime vahetamisega ei integreeru ükski inimene ühiskonda, selles osas on tal õigus. Aga tema vastuseisu osas regionaalministri pakutud muudatusele, küll kindlasti.

Muidugi, pean vahele mainima, et minu arvates peaks tegelikult igaühel olema võimalik oma nime muuta kuitahes tihti ja mis iganes põhjusel.

Kui ma ise veel põhi- ja keskkoolis käisin siis mõtlesin ka ise mitmel korral nime vahetamise võimalustele. Kõik kes mind tunnevad, teavad, et põristan kõvasti ja ebamugavalt Ri. Sedasama mis mul nii ees- kui perekonnanimes on. Koolis saavad meil aga vähegi teistest erinevad õpilased reeglina lihtsalt peksa. Kui ma nüüd sellel põhjusel nime vahetada sooviksin siis oleks minu ainus võimalus argumenteerida, et seesama põristamine loob selge eelduse sotsiaalset laadi kahjulikeks tagajärgedeks (rusikas näkku!) ning loota, et regionaalminister seda küllaldaseks peab. Muud varianti justkui ei ole. Tänaseks olen ma iseenesest oma nimega täiesti rahul ja sellest kompleksist üle saanud. Aga see selleks. Kuskil õpetati, et isiklikest kogemustest tuleb ka rääkida, siis on lugejal huvitavam. Koolis see kindlasti ei olnud.

Sellesama sotsiaalselt laadi kahjuliku tagajärje alusel võiks ju tegelikult ka venepärase nimega inimesed nime muutmist üritada. Argumenteerida võiks sedasi, et kui ma saadan kaks identset CV-d samale ettevõttele ning ühel oleks eestipärane nimi ning teisel venepärane, siis olukorras kus vestlusele kutsutakse neist ainult üks, oleks see üks eestipärase nimega. Jah, olgu, Eestis on ilmselt ka regioone kus sama asja võiks vastupidi pöörata ning kus kohalikel eestlastel oleks rohem menu kui nad endale venepärased nimed võtaks. Samas, võin ikkagi kihla vedada, et enamikel juhtudel kehtiks esimene stsenaarium. Ühiskonnateadlased, kontrollite äkki!?

Võrdsemad võimalused tööturule sisenemiseks ning töötamine kui selline üleüldse aga on juba selge osa lõimumisprotsessist, seega kui vägaväga tahta, saab seoseid leida küll.

Aga milleks? Palju vähem jama ja subjektiivust oleks olukorras kus venepäraste nimede eestistamine oleks tehtud võimalikult lihtsaks. Pole meile sellist pornot tarvis, et seadusest vaja auke otsida. Jälle.