Mustamäe halduskogu arutelu Tallinna põhimääruse muutmise kohta



Samamoodi, nagu mitmed teised, kogunes ka Mustamäe halduskogu eile erakorraliselt arutama Toomas Vitsuti algatatud Tallinna põhimääruse muutmise eelnõu. Erinevalt mitmest teisest halduskogust otsustas halduskogu eelnõu toetada, häältega 9 poolt, 6 vastu (sealhulgas mina) ning 1 erapooletu (Rahvaliitlane Rodion Denissov). Minu mäletamist mööda oli esimest korda aastate jooksul keegi vastu ka päevakorra kinnitamisele (Matti Tarum IRL)

Eelnõu oli tutvustama tulnud Toomas Vitsut isiklikult ning kohal viibis ka abilinnapea Merike Martinson. Kaasa oli toodud Tallinna linnakantselei õigusdirektor Priit Lello. Enne küsimuste ja sõnavõttude vooru, tuletati halduskogu liikmetele esimest korda aastate jooksul meelde, et kui palju küsimusi igaühel on vastavalt kodukorrale lubatud küsida.

Toomas Vitsut andis enda ettekandes mõista, et füüsiliselt linnaosad ei kaoks, muutuks vaid staatus ja linnaosades tehtav töö. Lähtuvalt eelnõust peaks Vitsuti sõnul linnaosad muutuma poliitilisest institutsioonist teenusepakkujast kohalikele elanikele. Halduskogude nime muutmist (ja võimalik, et uue nõukoja põhimäärusega tekkivat ülesannete muutmist) põhjendati sellega, et halduskogud ei ole kunagi vastu võtnud ühtegi haldusakti ega saagi seda teha ning seega on praegune nimetus eksitav. Vitsut rääkis ka ees seisvatest rasketest aegadest ja loodetavast 6% kulude kokkuhoiust mis peaks eelkõige tulema teenuste dubleerituse kaotamisest (osades valdkondades on praegu ametnikud linnaosade kaupa ka praegustes ametnikes, näitena toodi heakorda, haljastust ning planeeringuid) ning linnaosade ülesannete täpsustamise abil. Vitsuti hinnangul muutuks kontakt kodaniku ja võimu vahel vahetumaks kuna kaoks üks lüli kodaniku ja linnavalitsuse vahel. Pooleteise nädala pärast neljapäeval, lubati asi ära vormistada. Räiget kiirustamist üritas Vitsut põhjendada sellega, et neid asju on erinevates ringkondades arutatud 10-15 aastat ning majandussurutis nõuab samuti.

Küsimuste-vastuste voorus oli suurimaks oponendiks etteaimatavalt Matti Tarum kes alustas vaidlusega haldamise definitsiooni üle ning selgelt selle argumentatsiooniga ka peale jäi. Selle käigus täpsustas ka Priit Lello, et eelnõu kohaselt praeguste halduskogude roll tegelikult säilib, nõukodadena. Samas väitis Lello, et KOKS ei näe sellist organit üldse ette. Lello kusjuures leidis, et aastaid linna asjadega seotud inimesed ei tea ka missasi on haldusakt ja õigustandev akt ning pidas vajalikuks seda selgitada.

Oma teises lubatud küsimuses märkis Tarum, et reformiga muudetakse kontakt vahetuma asemel just kaugemaks. Vitsut selgitas, et üks tase kaob ära peamiselt vaid paberil olevas hierarhias ning vahetu kontakt nõukodade, kohapealsete ametnike ning valitud linnavolinike vahel jääb alles.

Kellegi (mälu pole enam päris see) küsimusele, et kus piirkondlikud osakonnad asuma hakkavad, vastas Vitsut, et selles osas ei muutu praegusega võrreldes mitte midagi (HAH!). Lisandub vaid kaks uut. Samuti vastas Vitsut teisele küsimusele vastates, et suuremahulisi koondamisi EI TULE ja kui midagi tuleb, siis pigem ametites, mitte praegustes linnaosavalitsustes (Hilisem lisandus: kolmapäeval kuulsin vähemalt ühest allikast, et vähemalt osadele inimestele ametites oleks justkui räägitud täpselt vastupidi, et kui tuleb, siis pigem linnaosades).

Arutati selle üle, et kas osakonna nimetus ikka on kõige mõistlikum ja ka Vitsut tunnistas, et see ei ole parim variant aga linnaosa nimetust säilitada ei saa kuna see termin on KOKSis täpselt paika pandud ning ei sobiks peale muudatusi enam osakondade funktsioonidega.

Mingil hetkel mingi küsimuse juures mis puudutas paremat juhtimist ja tsentraliseeritust, sekkus ka abilinnapea Merike Martinson kes seletas, et ka sotsiaaltöötajatelt on tulnud ettepanekuid, et sotsiaalvaldkonnas oleks kesksem juhtimine oluliselt efektiivsem.

Rahvaliitlane Rodion Denissov esines üllatava avaldusega, mida Tarum isegi ohtlikuks pidas, et reformi võiks ju tegelikult lõpuni viia ja äkki ei olegi mingeid nõukodasid ega praegust sümboolikat tarvis säilitada. Vitsut leidis, et tema pesuveega koos last välja ei viskaks.

Põgusalt räägiti ka nn Suur-Helsingi ja Suur-Tallinna ideede võrdlusest ja saime kuulda, et Helsingi on palju asju naaberomavalitsustega reguleerinud lihtsalt kahepoolsete lepingutega kuid on arenenud nüüd nii kaugele, et ka seal on omavalitsusi mis arutavad praegu võimaliku liitumise üle. Naaberomavalitsustega ühinemine aga ei pidavat olema otseselt praeguse hetke küsimus kuigi mõned omavalitsused on juba ilmutanud positiivset huvi.

Kairi Kärner (Reformierakond) soovitas halduskogu liikmetel mitte hääletada, kuna selline menetlustempo ei ole tegelikult normaalne. Matti Tarum avaldas, et tema ei ole eelnõu kui sellist tegelikult lugedagi jõudnud.

Mingi jutu käigus jõuti taaskord selleni, et võrreldi asjaajamist lasteaiaga. Kuigi, sellel ajal kui mina lasteaias käisin oli lasteaias küll välja kujunenud selge sotsiaalne süsteem ja üsna kindel hierarhia.

Igatahes. Lõppkokkuvõttes otsustas täiesti ettenähtavalt halduskogu eelnõu toetada häältega 9 poolt, 6 vastu ja 1 erapooletu. Mõned ettepanekud pandi otsusega kaasa. Sealhulgas halduskogu nimetuse säilitamine, mõistete ühtlustamine ja veel üht teist peamiselt üsna ebaolulist. Ei mingeid üllatusi. Mina hääletasin eelnõu vastu kuna ei saa toetada poolikut (selle eelnõuga koos oleks pidanud esitama kõik selle, mida praegu lubatakse 1. aprilliks) eelnõu, linnakodanike kaasamata jätmist ning räiget tempot. Ühtlasi, kuulates Toomas Vitsutit ja tema vastuseid jäi mulle ka kerge mulje, et reform toimub hetkeandmetel pigem paberil.