Minu isiklik flip-flop – ikka need sookvoodid

Poliitiliste seisukohtadega on nagu on, vahel avab keegi sinu silmi ning vahel tuleb seejärel miskit ümber defineerida. Sookvootide teemaline arutelu kerkib minu suhtlusringkonnas üsna sageli – enamasti läheme kõik oma teed, leppides, et me kokku ei lepi.

Olen eilseni olnud veendunult igasuguste sookvootide vastu (toetades samas igasuguseid võrdõiguslikkuse alaseid püüdluseid ja eesmärke) – pärast eilset pikka arutelu andsin aga lõpuks alla, olgu siis sookvoodid, ühiskond meil millegipärast iseseisvalt ja vabatahtlikult õiges suunas ei arene (kui arenebki, siis liiga aeglaselt), seega tuleb vahel veidi sundida.

Seega, pärast aastaid kestnud vastuhakku, tõstan käed ja annan alla – vahel on tarvis pikemate eesmärkide saavutamiseks kiireid ja lühiajalisemaid meetmeid ning sookvoodid, nii äris kui poliitikas, võivad lahendada nii mõndagi. Kunagi tuleb jälle aeg, mil sookvoote enam tarvis ei ole, täna on, sest kaua sa ikka kannatad.

Kindlasti peab inimesi ka edaspidi valima eelkõige nende võimete järgi, valimised olema demokraatlikud jne. Kuid üks ei välista siinkohal teist. Necessary evil.

Selline kannapööre siis!