Kuidas Euroopa haridusministrid noored jälle pika ninaga jätsid…

Euroopa Liidu noortevaldkonna eest vastutavad ministrid jätsid teisipäeval Brüsselis toimunud haridus- ja noorteministrite nõukogu istungil Euroopa noored taaskord pika ninaga. Kasutamata jäeti hea võimalus noorte sotsiaalse kaasatuse parandamiseks ja seda täpselt enne pühapäeval toimuvat Euroopa Parlamendi valimist, millel osalemiseks noored pahatihti juba praegu üsna vähe põhjust leiavad.

Haridusministrid võtsid nimelt vastu resolutsiooni viimase 18 kuu jooksul toimunud struktureeritud dialoogi kohta ning esmakordselt kinnitati ka EL 2014-2015 aastate tööplaan noortevaldkonnas.

Arvestamata jäeti aga kõige olulisemaga, valdava enamuse noortelt pooleteise aasta jooksul kogutud tagasisidega. Vajadus kvaliteetsete töökohtade järele, vajadus paremaks juurdepääsuks sotsiaaltoetustele, vajadus üldise elujärje parandamisele jpt. teemad, mida 18 kuu jooksul tõsiselt arutati, on ühtäkki peidus.

ELi eesistujariigid on korduvalt lubanud, et pikalt arutatud ettepanekuid kuulatakse – resolutsiooniga sai paraku selgeks, et antud on ohtralt tühje lubadusi.

See aga tähendab seda, et nüüd tuleb kiirelt Euroopa noortele näidata, et ka Euroopa Komisjoni presidendi kandidaatide debattides valimiskampaania käigus sagedasti kõlanud pöördumised noorte poole pole olnud vaid soe õhk. Kui liikmesriigid ei astu konkreetseid samme struktuurse dialoogi reaalsete tulemuste arvestamiseks, ei ole see dialoog noortega enam jätkusuutlik, rääkimata positiivsest mõjust Euroopa noortele.

Miks jäi resolutsioonist välja näiteks nõue õigusliku raamistiku loomiseks noorte vanuselise diskrimineerimise vastu? Miks ei ole resolutsiooni jäänud ühtegi konkreetset ettepanekut noorte sotsiaalse kaasatuse edendamiseks? Miks ei ole resolutsioonis taaskord käsitletud nõukogus kokku lepitu elluviimist liikmesriikide poolt, mis toodi tõsise probleemina esile juba 2012. aasta noorteraportis?

Ministrite poolt samal kohtumisel heaks kiidetud 2014-2015 tööplaan on küll samm edasi, kuid sisaldab samuti vähe vastuseid. Udused vastused selle rakendamise, eriti noorte esindusorganisatsioonide kaasamise kohta, tekitavad vaid uusi küsimusi.

Pettumust valmistavate poliitiliste tulemuste saatel astuti aga kohe ka kaks sammu tagasi – hoolimata varasematest lubadustest ja ka 2012. aasta ELi noorteraporti üleskutsetest, ei lepitud ju tegelikult kokku üheski konkreetses sammus mis reaalselt noorte sotsiaalset kaasatust parandaks.

Kõik see näitab, et ka kolmanda struktureeritud dialoogi tsükli lõpuks on noorte ja noorteorganisatsioonide pühendumus dialoogile otsustajatest ja ametnikest oluliselt suurem ning liikmesriikidel on viimane aeg lõpetada tühjade lubaduste jagamine aina häälekamaks ja mõjukamaks muutuvatele põlvkondadele.

Mitte vähe irooniliselt määrati sama resolutsiooniga 1. juulil algava neljanda struktuurse dialoogi tsükli teemaks noorte mõjuvõimu suurendamine ja osalus poliitilistes protsessides. Loodetavasti saab selle käigus ka selgeks, et kala mädaneb endiselt peast. Kehvaks näiteks on ka viimaseid päevi kestev eurokampaania.

Ka nende valimiste käigus on Euroopa poliitikud noorte tähelepanu nimel vallutanud sotsiaalmeedia (vt #schulzie), tantsinud katustel (vt #HappyVoting) ja korraldanud omavahelisi räpiduelle (vt #BattleForYourVote), kuid äkki tasuks noori veidi kõrgemalt hinnata ja vahelduseks arvestada ka nende sisulise panusega? Alustuseks tasuks kandidaatidel ministrite sisutu resolutsiooni asemel tutvuda kasvõi kolme toimunud ELi noortekonverentsi resolutsioonidega.

Eestis aga toimub juba neljapäeval Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Noortevaldkonna arengukava 2014-2020” arutelu ja europarlamendi valimised pole veel samuti lõppenud.

Arutajatele ja kandidaatidele seega veidi mõtlemisainet: viimaste uuringute kohaselt leiavad koguni pooled Eesti noored, et on majanduslikust ja poliitilisest elust eemale jäänud ning nende jaoks oluliste teemadega ei tegeleta piisavalt.

Kõigil pühapäeval valima minevatel noortel ja noortemeelsetel tasub seda arutelu aga kindlasti jälgida ning ühtlasi heita pilk ka näiteks sellele, kes europarlamendi liikme kandidaatidest on toetanud Eesti noorteühenduste katuseorganisatsioonide seisukohti eurovalimisteks või allkirjastanud Euroopa Noortefoorumi LoveYouthFuture kampaania ettepanekud.

Just selliseid Euroopa Parlamendi liikmeid on Eesti ja Euroopa noortel vaja ning õnneks leidub neid kõigi erakondade kandidaatide seas.

httpvh://www.youtube.com/watch?v=h3VATWdrZ30