Kodanikuühiskond ja selle edasiviijad…

Statistikaamet avaldas eile ajakasutuse uuringu ja ettearvatult räägiti sellel puhul eelkõige sellest, et kes kauem tööl käib, kellel rohkem vaba aega ja mis kellast kellani tööl käiakse. Ning muidugi Potisepp ei eksi kui ütles, et ajakasutusest sõltub inimese õnnetunne. Eks ta nii ole.
 
Isiklikult oli aga kõige põnevam lugeda kodanikuühiskonda puudutavaid osi. Mida me siis teada saime?
 
Saame teada, et inimesi jääb vähemaks. St. inimesi organisatsioonides. Kuigi tegutsevate ühenduste arv kasvab, on neil üha vähem liikmeid. Kokkuvõttes kuuluvat mittetulundusühingutesse pisut üle 6% Eesti 10-aastastest ja vanematest elanikest ehk ligikaudu 70 000 inimest. Enamik neist panustab vaid ühte ühingusse kuid viiendik vähemalt kahes organisatsioonis.
 
Saame teada, et laste ja noortega tegelevatesse mittetulundusühendustesse paigutab ennast peamiselt vaid 2% mittetulundusühenduste liikmetest (sellest allapoole jäi vaid eestkoste või õiguskaitse) ning peamiselt on koondutud kas kultuuri või huvitegevuse eesmärgil. Täielik tabel ka:
 

 
Huvitav järeldus on ka see, et mittetulundusühingutesse kuulujad ei ole ühiskonna peegelpilt ega esinda seda. Mittetulundusühingute aktivistid ilmselt juba teavad seda aga vähemalt on ta kirjas. MTÜ liikmeks on eelkõige noor, kõrgema haridusega inimene, suure tõenäosusega räägib ta eesti keelt. Naised ja mehed kuuluvad MTÜdesse üsna võrdselt (6,1% vs 6,3% vastavalt).
 
Mittetulundussektor andis aasta jooksul tööd ligikaudu 30 000 inimesele e. 5% hõivatutest, kelledest enamus ei ole mittetulundusühenduste liikmed vaid sisse ostetud töötajaskond. Mittetulundusühenduste liikmetest endist olevat sektoris hõivatud vaid 5%.
 
Kusjuures, täiskohaga töö võimalustest mittetulundussektoris, eriti noorteorganisatsioonis, kirjutas hiljuti ka Eimar Veldre ning kui keegi juba lähitulevikus asjalikku töökohta otsib, siis üks hea võimalus on ka Eesti Noorteühenduste Liidus veel paar päeva avatud.
 
Kui töö asemel rääkida vabatahtlikust tegevusest, siis on loogiline, et kinnistub teadmine, et mittetulundusühingusse kuuluvad inimesed teevad oluliselt sagedamini vabatahtlikku tööd kui need, kes sinna ei kuulu. Kui üldse oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud ligi 5% (üle 50 000 inimese) elanikkonnast, siis mitmesse mittetulundusühingusse kuulunutest tervelt 25% (18 000 inimest). Noorte seas on vabatahtlik töö rohkem levinud kui vanemate seas ja seda annab ilmselt kinnitada veel mitme vähem või rohkem hiljutise uuringuga.
 
Huvitav on ka see, et mittetulundusühenduste liikmed teevad veidi teistmoodi vabatahtlikku tööd kui inimesed kes neisse ei kuulu. Kui lihttöölisena oli vabatahtlikku tööd teinud keskmiselt ligi 40% vabatahtlikest, siis mittetulundusühingusse mittekuulujatest oli seda teinud 44% ja mittetulundusühingusse kuulujatest 29%. Nende hulgas, kes mittetulundusühingusse ei kuulunud, oli ka teiste sinikraede ametialade (oskustöötajad, teenindustöötajad) arvestuses rohkem vabatahtlikke. Mittetulundusühingusse kuulunutest oli samas pisut üle poole teinud vabatahtlikku tööd, mille sisu oli pigem valgekraede (juhid, tippspetsialistid, ametnikud) tavapärane töö.
 
Niipalju siis ajakasutuse uuringust. Selle kõige kõrval on hea korra piiluda ka hiljuti ilmunud Noorteseire Aastaraamatut 2011 ja eelkõige seda osa mis puudutab noorte kokkupuudet noorteühingutega.
 
Aastaraamatust saame omakorda teada, et noorteühingutega on kokku puutunud veidi alla kolmandiku noortest. Seejuures neist noortest iga kümnes on öelnud, et tema põhitegevus toimub poliitilises noorteorganisatsioonis, st. poliitiliste noorteühenduste roll eesti noortemaastikul võiks üsna nutusest sisulisest tegevusest hoolimata olla justkui üsna märkimisväärne. Aga see selleks.
 
Suuremas plaanis on eesmärgiks seatud noorte osalus noorteühingutes 5% tasemel (kahju on, et sama prognoos seati noorsootöö strateegiaga aastaks 2008 kuid strateegia rakendusplaanis 2011-2013 on sama sihttase võetud ka aastaks 2013, seega kuigi vahepealne eesmärk on vast täidetud, on otsustatud sellega rahule jääda?) ning 2009. aasta Noortemonitor ütles meile, et noorte osalus noorteühingutes on juba 7%, st ligikaudu 22 000 noort, mis ajakasutuse uuringut vaadates moodustab justkui juba pea kolmandiku mittetulundusühendustes osalevatest inimestest. Siin on näiline vastuolu selle 2% ühingute liikmetega kes ütleb, et tegutseb laste ja noortega seotud ühingutes, kuid ilmselt tähendab see eelkõige seda, et noorteühingud jagunesid erinevate valdkondade vahel, kes looduse, kes vaba aja jne alla.
 
Kui keegi tahab kõigest eelnevast üherealist kokkuvõtet, siis olgu selleks see, et noored on mittetulundusühendustes keskmisest aktiivsemad ning kui ühiskonnaelus ja poliitikas on noored selgelt alaesindatud, siis mittetulundussektoris on kohalolek ja aktiivsus tugev.
 
Ning selle mõttega lõpetakski, kes lugeda viitsis, sai lihtsalt paari arvu jagu targemaks, ei miskit muud.