Kes siis ikkagi Šoti iseseisvusreferendumil otsustavad? Valimiseast, loomulikult.


 
Brittidele hakkab vaikselt kohale jõudma, et Šoti iseseisvusreferendum tuleb – olgugi, et see paratamatult juba aastaid teada on. Samas ei ole Holyrood ja Westminster endiselt kokkuleppele jõudnud referendumi aja, küsimus(t)e sõnastuse või arvu üle ega isegi selle üle, kes olulisel päeval konkreetsemalt otsustajate ringi kuuluvad. Sõnades on enamus ühel meelel – Šoti iseseisvusreferendumi osas peab otsuseid langetama ikka sealsamas – teiselt poolt aga ei ole Šoti valitsusel ega parlamendil ametlikku võimu referendumi korraldamiseks ning see tuleb neile Westminsterist delegeerida, seda aga üritatakse ära kasutada referendumiga manipuleerimiseks ja tingimuste dikteerimiseks – Briti valitsuse eesmärgiks on, et referendum toimuks pigem varem kui hiljem, oleks üheainsa jah/ei küsimusega ning valimisiga ei langetataks.
 
Muud küsimused kõrvale jättes, vaatan korra valimisea teemat.
 
Holyroodi vähemusvalitsust juhtiv SNP (Šoti Rahvapartei) on pikka aega toetanud valimisea langetamist kõigil valimistel 16 eluaastani ning igal võimalusel mis tema pädevuses, seda ka teinud – paraku seega ainult Health Board (14 regionaalset tervisenõukogu on valimistel otsevalitavad) ja Crofting Commissions (2/3 nende liikmetest on valimistel otsevalitavad, ülejäänu määrab minister). Otseselt on ka referendumi valimisea küsimus šoti parlamendi pädevuses ja kui nad väga tahavad, teevad ka ära.
 
Kuna aga nooremate valijate seas on iseseisvuse toetajate arv märksa suurem kui keskealiste seas, üritavad ülejäänud suuremad erakonnad, kes muidu on valimisea langetamist nii Šotimaal kui laiemalt toetanud (näiteks 2010 AV referendumil oli valimisea langetamise eest võitlemas just Tööpartei ja LibDem’idel oli valimisea langetamine ka valimisprogrammis kirjas), seda igati takistada.
 
Traditsioonilisi vastuargumente aga väga kasutada ei saa, just seetõttu, et ise on valimisea langetamist tegelikult toetatud. Seetõttu leitaksegi erinevaid tehnilisi probleeme.
 
Esiteks, Suurbritannia peab valijate registrit kuhu kuulumine annab õiguse valimistel osaleda. Kuigi valima saab reaalselt minna 18 aastaselt, saab registrisse kuuluda juba ka 16-17 aastaselt. Täpsemalt, kõik 17 aastased ja üsna väike osa 16 aastaseid, kes saavad 17 enne käiva aasta 30. novembrit. Tehniliselt tähendaks see seda, et kui valimisiga langetada 16 peale, tuleb registrisse registreeruma hakata juba 14-15 aastaselt. Seejuures aga ei peeta probleemiks vanust vaid seda, et väga noorte inimeste andmed saavad avalikus registris avalikuks ning see võib kujutada riski nende privaatsusele (hetkel on võimalus eraldi sooviavaldusega enda andmete avaldamine siiski keelata). Lisaks sellele on registri reeglite määramisel ohjad Westminsteris ning seal konkreetse referendumi puhul valimisea langetamist ei toetada.
 
Teiseks, täna kehtivaid reegleid muutmata saab referendumil hääleõiguse anda kõigile registrisse kantud valijatele, st ka kõigile 17-aastastele ja osale 16-aastastele, kuid mitte kõigile 16-17 aastastele. See on andnud SNP oponentidele võimaluse argumenteerida, et samm ei oleks ikkagi kooskõlas nende poliitikatega ning on mõeldud vaid lisahäälte saamiseks. Tõenäoliselt aga just selline variant käiku läheb, sest ainus võimalus kõiki 16 aastaseid kaasata on Westminsteri toetusel valijate registri reegleid muutes ning seda on juba oluliselt raskem teostada – lisaks tooks see muudatuse kaasa üleriigiliselt (mis oleks tegelikult positiivne).
 
Kolmandat selget vastuargumenti tegelikult polegi – peamiselt süüdistatakse SNP’d abstraktselt paanilises lisahäälte otsimises kuid see ei kipu vett pidama sest nii SNP kui mitmed teised kohalikud ja üleriigilised erakonnad on valimisea langetamist nii sõnas kui praktikas juba pikalt toetanud. Eriti libedal jääl on just LibDem-id, paljud noorteorganisatsioonid toovad juba paralleele, on ju taganetud nii enda õppemakse puudutavatest lubadustest, kui ka valimisiga puudutavatest küsimustest – mis järgmiseks?
 
Olgu Holyroodi ja Westminsteri vahelise kaikaveo tulemuseks mis on (referendumi JAH on niigi rohkem kui ebatõenäoline), vähemalt on paari muu teema hulgas ka valimisea teema üleriiklikult üsna palju teenitud tähelepanu saanud – kahjuks aga ka see, et Briti erakonnad küll paljuski toetavad valimisea langetamist aga ainult siis kui neile parasjagu sobib.