Ei saanud laulupeolt emotsionaalset orgasmi

To Breathe as One 2009 by Mait Jüriado at Flickr
 
Eile hilisõhtul esines üks hetkel anonüümseks jääv isik WLMis avaldusega, et kuna mina Laulupeolt emotsionaalset orgasmi ei saanud, siis ilmselt ei olegi ma õige eestlane. No olgu, aitäh!
 
Emotsionaalset orgasmi tõepoolest ei saanud. Mulle ei istu massiüritused ja olukorrad kus hästi palju inimesi on korraga hästi lähedal. Ka muusikavalik ei ole just see mida liiga tihti kuulda sooviks.
 
Aus ülestunnistus on, et see oli ka minu elu esimene laulupidu. Öölaulupeol käisin ka, see tundus oluliselt tegijam üritus olevat. Kokkuvõttes jõudsin mõlemale ainuüksi seltskonna tõttu.
 
Minu arust oli laupäevane paraad oluliselt tegijam kui laulupidu ise (paraadil laupäeval, kontserdil pühapäeval). Paraadid on üldse omamoodi nähtused mis mulle hästi istuvad. Aga ma ei kurda, tegelikult oli tegija nädalavahetus, seltskond parim võimalikest ning eestlaste võime sellist üritust korraldada, läbi viia ja kaasa elada on muljetavaldav, selle üle olen uhke ja räägin ka teistele.