16-17-aastased noored tuleb varem või hiljem valima lubada. Vähemalt kohalikel valimistel. Selline on olnud minu seisukoht juba aastaid. Õnneks on Eestis tekkinud mitmeid organisatsioone ja inimesi kes seda seisukohta jagavad. Veel rohkem on muidugi neid inimesi kes hetkel veel sellest võimalusest aru saanud ei ole. Pole hullu, veel jõuab.
Üks sagedasi argumente sellel teemal on olnud see, et kui noored ei peaks valima tulema, siis valimisaktiivsus hirmsasti langeb. Pläma. Jätame kõik teised argumendid korraks kõrvale ja vaatame sellele väitele otsa.
2009. aasta kohalikel valimistel oli valimisnimekirjadesse kantud inimesi 1 094 317. Valimas käis neist 60,57 % ehk 662 813 inimest.
Statistikaamet ütleb meile, et 16-17-aastaseid noori oli 2009. aastal keskmiselt 34 113. Eelmiste numbritega võrreldes väga vähe. Prognoos pakub, et 2013. aasta valimiste ajaks on neid alles jäänud umbes 25 000.
Seal kus proovitud (näiteks Saksamaa, Austria) ei ole noored koju passima jäänud. Meile lähem näide on võtta Soomest. Kahjuks mitte omavalitsuse valimistelt vaid Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste juhtorganite valimistelt aga asi seegi.
Eestis ütleb EELK kirikuseadustiku §203, et valimistel saab osaleda vähemalt 18-aastane konfirmeeritud koguduseliige. Soomes saavad aga käesoleva aasta novembris toimuvatel valimistel esimest korda osaleda ka kõik koguduste 16-17-aastased liikmed.
Salo ja Uusikaupunki noortel oli see võimalus juba möödunud kevadel. Salo üldine valimisaktiivsus oli 16,9% ning 16-17-aastaste oma 11%. Uusikaupunkis oli üldine valimisaktiivsus 17,2% ja 16-17-aastaste oma 14,3%. Vahe ei ole tegelikult eriti suur.
Aga see selleks. Soomet ja Eestit selles küsimuses võrrelda ei saa ning tegelikult ei ole valimisaktiivsus teiste riikide andmetele tuginedes üldse prognoositav.
Seega tuleb valimisaktiivsuse hävimise argument ümber lükata veelgi lihtsamalt. Nutikamad jõudsid juba eespool mõelda, et 34 113 noort kes lisanduvad 1 094 317 valimisõigusliku hulka, ei saa kohe kuidagi valimisaktiivsuse kujunemisel märkimisväärset rolli mängida.
Oletame korraks, et 2009. aasta valimistel oleksid 16-17-aastased osaleda saanud ja teeme nägu, et ma oskan graafikuid koostada, et kõigil selge oleks.
Kui mitte ükski 16-17-aastane valima ei ilmuks oleks hääletamisest osavõtt jäänud vaid 1,83% jagu madalamaks ning kui kõik oleksid kohale ilmunud, oleks osavõtt olnud 1,19% kõrgem.
Tegemist on väga pisikeste numbritega, seega ei saa juttugi olla sellest, et valimisea langetamine valimisaktiivsusele hirmus halvasti mõjuks.
Teiselt poolt vaadates, isegi kui valima oleks läinud kasvõi 10% 16-17-aastastest, oleks juurde lisandunud 3411 häält, 50% puhul 17 057 häält jne. Valimistel aga valesid hääli ei ole ning iga lisahääl suurendab otsuste jõudu.
Eks ole meil ka riigikogus palju neid kellel seda 3411 häält kokku ei tulnud, omavalitsuste volikogudest rääkimata, veelgi enam – meil on koguni 157 omavalitsust, mille elanike arv seda numbrit ei ületa.
Tegelikult peaks üle vaatama kõik nn vanusepiirid. Mehele võib minna (vanemate loaga) alates 15 aastast, suitsu ja viina osta alates 21-aastast.
Kas selles kontekstis on ok, et 16 aastane saab õiguse ja on piisavalt teadlik valimaks riigiesindajaid (aga pole adekvaatne otsustama kahjulike harjumuste osas?)
Kusjuures, mulle tundub mehele minek suurema otsusena kui viina ostmine. Võimalik, et ainult tundub. Aga see selleks.
Luban, et võtan ajapikku siib blogis kõik levinumad argumendid läbi, korraga läheks hulluks kätte.
Valimisea langetamine aga ei ole tõesti miskit mida saaks teha kohe ja muid asju muutmata.
Alustama peaks noorte kaasamise kohustuse seadustamisest riigi ja KOV tasandil (nn noorte osaluskogude arendamine) ning ilmselt oleks vaja eelnevalt korrigeerida õppekavu ja lasta neil veidi mõjuda. Ka üldine demokraatlik protsess vajab arendamist.
2013. aastaks oleks võimalik asi ära teha ja ka mingil määral toimima saada kuid 2017. oleks ilmselt see aasta kus oleks näha ka juba tugevama struktuurse taustaga noorte osalemist.
Alustama peaks noorte kaasamise kohustuse seadustamisest riigi ja KOV tasandil (nn noorte osaluskogude arendamine) ning ilmselt oleks vaja eelnevalt korrigeerida õppekavu ja lasta neil veidi mõjuda. Ka üldine demokraatlik protsess vajab arendamist.
Väga õige, see võiks eelneda tegelikult valimsiea langetamisele. Esimene kommentaar tekitas mitmeid dilemmasid.
Mina olen seisukohal, et valimisea piiri ei tuleks langetada, sest 16 aastane teab elust ja riigikorraldusest vähem, ei mõtle niivõrd kriitiliselt, ning ei ole veel maailmavaatelt nii küps kui seda on 18 aastane täisealine inimene. Ebameeldiv oli kuulata väikevenna klassijuhataja juttu, kus viimane kurtis muret, et minu väikevend ei tea mida ta elus teha tahab siis kui mu väikevend oli 16 aastane. Kas me ei sea noortele nimestele liiga suuri kohustusi ja ei lõhu sellega lapsepõlve? Mina arvan et lõhume!
16+17=30 900
http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/
Gerdil õigus, väide kas nad oskavad valida. See väide/küsimus kehtib enamuse kohta. Valimistel loeb see kelle eest seistakse (lubatakse seista) kui me seda künnist ei nihuta peame kõik pensioniealistele lubadusi andma…mida kahjuks sunniks tegema reaalpoliitiline olukord…reaaldemograafiline olukord pigem. Kui mina olin 16 olin ma oluliselt veendunum ja julgem ka oma valikutes….kas ka teadlikum….kahjuks jääb maailma info seda hoomamatumaks mida rohkem tuleb teadmisi….ja kahtlused ei aita…aitavad küll targutada aga….mina arvan et just sellise vanuse kaasamine süstiks riigi noortele teadlikuse tõstmise vajadust ja tunde omariigi poliitilise eliidi kujundamisest!!
Mis puudutab valimisea langetmisest 16-17 eluaastani, sellele on palju poolt ja palju vastu argumente. Mõtlen seda, et kui 16-17 aastane noor saab töötada ehk ta on makusmaksja, siis miks ei võiks ta otsustada ka valmistel, kuidas tema makse kasutatakse. Teiseks on abielu vanemate kirjalikul kokkuleppel, mis võimaldab 16-17 noorel hakata elama iseseisvat pereelu. Kolmas argument on see , kas mitte ei peaks noored vanuses 16-17 kes õpivad saama kov-i valimstel kaasa rääkida haridus- ja noorsootöö küsimustes.
Vastuargumendid oleksid sellele järgmised. Kas inimese mõtlemine on piisavalt välja arenenud, et teha otsuseid iseseisvalt. Veel on vastuargumendiks see,et 16-17 peaks andama valmisea langetamisel ka kandideerimisea langetamine. Siis saaksid kandideerida ka 16-17 aastased. Kas selline muudatus võib viia lapsühiskonna tekkeni?
No siit kommentaaridest on välja tulnud, et 18-aastane justkui oskaks juba otsustada ning temast aasta noorem ei oska otsutada?
Leian, et meie noored on väga teadlikud poliitikast ning nende teadlikust elust ja olust võib võrrelda palju vanema ealise inimesega.
Ise pooldan väga 16-17 aastastele valimisõiguse andmist, tean mida räägin, sest esindan just seda vanusegruppi.
Põhimõtteliselt olen päri. Võiks anda küll 16-aastastele valimisõiguse koahliku omavalitsuse valimistel. On nad ju läbiud ka ühiskonnaõpetuse aine , nii et , mingi ettekujutus riigi toimimisest on noorel inimesel juba olemas. Ja vaevalt,et nad on vähem manipuleeritavad kui teised eagrupid.
[...] Noorte mõjust valimisaktiivsusele kirjutasin veidi ka veebruaris. [...]