Olgu, täiesti loogiline samm peale eelmise postituse kirjutamist oli seada sammud Kinomaja suunas ja keelatud vili ise ära proovida. Jah, saite õigesti aru, käisin laupäeval õhtusel seansil ja vaatasin Magnuse ka oma silmaga ära.

Film on veidi veider, kohati veidi üllatuslik, kohati etteaimatav. Kohati on võimalik toimuvat ja toimijaid mõista, kohati absoluutselt mitte. Kohati on film must ja kohati valge. Kohati reaalne, kohati ebareaalne.

Magnus mängibki ekstreemsustes. Sa kas armastad või ei armasta. Sa kas oled või sa ei ole. Kui inimeste kõrgeim olek võiks olla robot, siis roboti mõttemaailm pole ju tegelikult midagi enamat kui tohutu rida ühtesid ja nulle. Jah ja Ei vastuseid, mis mingitpidi annavad kokkuvõtteks mingi arusaadava sõnumi. Magnus on film, millel on sõnum, väga selge sõnum. Eks selle leiab igaüks enda jaoks ise. Eeldusel, et tegemist on inimese, mitte robotiga.

Jah, pisikene skandaal on filmi sisse kodeeritud ja vaataja pannakse kohe alguses fakti ette, et film tugineb reaalsusele, seitse aastat tagasi endalt elu võtnud Markus Laisk-i reaalsusele. Samas, reaalsus on alati suhteline ning Eesti ühiskonna praegust olukorda arvestades, ongi vahel tarvis, et reaalsus jalaga näkku virutaks. Kui keegi veel ei ole tähele pannud, siis Eesti juhib veel ühte edetabelit (meile ju meeldib edetabelite tippudes olla). Nimelt on Euroopa Liidus vaid üksikud riigid, kus toimub 100 000 inimese kohta rohkem enesetappe kui meie väikesel maalapil.

Kohati on mul hea meel, et see film sedavõrd absurdselt keelatud on. Tegemist on piisavalt kunstilise filmiga, mida igal muul juhul oleks tänaseks näinud oluliselt vähem inimesi kui kogu selle meediakära taustal juba näinud on. Vahet pole kas laua alt või laua pealt. Vahel juhtub, et inimesed, kes justkui enda või kellegi teise kaitseks kohtusse pöörduvad, saavutavad absoluutselt vastupidise efekti. Igasuguste teoste keelamise puhul on see aga sama hästi kui reegel. Tore on.

Enamik filme saab vaadatud, hinnatud ja unustatud. Magnus on kindlasti film, mille järel sõidad sa trolliga koju, teed endale suure tassitäie kakaod ja mõtled elu ja inimeste üle järele…