Hommikul alustatu jätkuks, samalt allikalt, riputan siia üles munitsipaalpolitsei statistika Mustamäelt perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009.
Mustamäe linnaosas on eelmisel aastal menetlusse võetud 4622 väärteoasja. Füüsilisi isikuid oli karistatud 4467 korral ja kokku määrati rahatrahve 1 460 520 krooni. Juriidilisi isikuid oli vastutusele võetud 71 korral ning kokku määrati juriidilistele isikutele rahatrahve 127 900 krooni.
Jäätmeseaduse järgi oli alustatud 9 väärteomenetlust, millest ühe puhul tehti suuline hoiatus ning kuuele juriidilisele isikule määrati 14 000 krooni suuruses summas rahatrahve. Kuna Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on väga halb sõnastus, siis on isikuid võimalik vastutusele võtta ainult teatud konkreetsete paragrahvide osas.
Liiklusseaduse järgi oli alustatud 435 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi tehti 78 korral. Rahatrahve määrati 317 korral ning kokku määrati valesti parkimiste eest rahatrahve 84 320 krooni suuruses summas.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi oli alustatud 766 väärteomenetlust. Suulisi hoiatusi on tehtud 86 korral. Rahatrahve määrati 613 korral ning kokku määrati heakorra- ja kaevetööde eeskirja nõuete rikkumiste eest rahatrahve 313 660 krooni suuruses summas.
Kaubandustegevuse seaduse järgi oli alustatud 8 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 45 000 krooni.
Taksoveo eeskirja nõuete rikkumiste (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 92 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 123 900 krooni suuruses summas.
Piletita sõidu (ühistranspordiseadus) kohta oli alustatud 3304 väärteomenetlust. Kokku oli määratud rahatrahve 1 054 320 krooni suuruses summas.
Kas suuliste hoiatuste vähesus võrrelduna rahatrahvidega ei ole pisut paigast ära?
Suuliste hoiatuste puhul tuleb vahet teha, kas tegemist on nn suulise hoiatamisega, mida tehakse suuliselt, mille puhul jäetakse väärteomenetlus alustamata või väärteomenetluse seadustiku § 53 kohaselt läbiviidud väärteomenetlusega, kus hoiatamisotsust ei koostata ja kohtuväline menetleja piirdub isiku suulise hoiatamisega. Praktiliselt tehakse see viimati nimetatud suuline hoiatus ikkagi kirjalikus vormis. Suuliste hoiatuste kohta, mida tehakse lihtsalt suuliselt Tallinna munitsipaalpolitsei amet statistikat ei kogu ja nende arv on ilmselgelt väga suur, kuid seda võib järelevalve ametnik teha vaid siis, kui rikkuja viivitamatult lõpetab rikkumise. Seetõttu olen seisukohal, et väärteomenetluses suulise hoiatusega lõppenud väärteoasjade arv, mis vormistatakse kirjalikult, ei ole paigast ära, sest kohtuväline menetleja võib menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega piirduda vaid siis, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav edaspidiste rikkumiste ärahoidmiseks. Samuti tohib suulist hoiatust kohaldada vaid siis, kui menetlusalune isik nõustub hoiatamismenetluse läbi viimisega ning saab oma rikkumisest aru ja tunnistab ennast rikkumise toimepanemises süüdi, sest seda menetlusliiki ei ole võimalik kohtus vaidlustada ja seega võetakse menetlusaluselt isikult selle menetlusliigi kohaldamisega ära tema kaitseõigus. Kahjuks kinnitab praktika seda, et üldlevinud rikkumiste puhul menetlusaluste isikute suuline hoiatamine ei mõjuta neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest Samuti tuleb kohtuvälisel menetlejal õige menetlusliigi valikul ja karistuse määramisel arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid.
Trackback…
[...] If you would like additional information in regards to this situation, more information about the present problem is readily available on [...]…