Suur reede oli mõjukamaid nõidumisaegu – seegi päev sobis, sarnaselt suure neljapäevaga, kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks. Maagiarohkus on seotud olulise kevadise pöördepunktiga, samuti kristliku õpetusega, mille kohaselt suurel nädalal tegutsevad kurjad jõud ja kurat. Näiteks laps, kes sündis reedel, eriti aga suurel reedel, oli õnnetu saatusega ja kurjategija või koguni nõid. Üldiselt oli tuntud ka uskumus, et kolmel suurel reedel rinda imenud lapsest saab nõid. Nõiduse kartuses, kuid ka suure püha tõttu oli keelatud külaskäimine. Mõnel pool on terariistaga maja või koguni põlde piiratud, et vältida kurja ligipääsu. Suur reede sobis ka armumaagiaks ehk selleks, et kedagi ennast armastama panna või hoopis teiste suhted sassi ajada.

… via BERTA.

Takkaotsa on kunagi levinud veel arvamus, et igasugused reeded on õnnetud päevad ja kui kuus on viis reedet, on vehi täiesti ahjus. Samas, tänapäevase tööinimese jaoks, eriti sellistes religioonikaugetes riikides nagu Eesti, on igasugune reede vististi hoopis pidupäev…