Viimastel nädalatel ei ole möödunud päevagi mil keegi ei oleks mulle kurtnud muret Mustamäe sisekvartalite teede olukorra üle. Lumi on koristamata, parkida ei saa, tööle ei saa ning jala minnes kukud kas lumehange või mõne liikuma saanud sõiduki alla. Pargitakse vasakul teepoolel, paremal teepoolel ning mõned uljamad pargivad sisekvartali teel juba isegi tee keskele, et teised saaksid hirmuga vasakult ja paremalt mööda libiseda.
Traktor sõidab kõige selle peale kohale, vaatab parkijaid, pöörab ringi ning proovib järgmises kohas. Ühistu esimehed helistavad linnaosa valitsusse ning kurdavad, et tee on puhastamata.
Kõige lihtsamaks lahenduseks oleksid muidugi tugevad ja toimivad ühistud mis kokkulepitud ajal majaesise autodest tühjaks organiseeriks. Kogemused näitavad, et enamasti osutub see üle jõu käivaks ülesandeks. Mõned tulevad muidugi toime ka.
Sisekvartali teed peab aga puhtaks saama linn. Linnal on aga käed seotud, majaesised autosid täis, omanikega kontakteerumine on vaevaline ning ära vedada eriti ei saa. Koristusele ette jäävaid autosid trahvida ei saa.
Kunagi loodetavasti ka meie kinodesse jõudvas filmis Whip It! öeldi, et kui mune ei ole, tuleb munad kasvatada. Filmi võite ka vaadata kuid ütlus kehtib kindlasti ka kõnealuses olukorras. Kaks asja oleks selleks vaja kiirelt korda ajada:
1) linna, liiklusregistri, ühistute ning teehooldajate koostöös tuleb välja töötada korralik teavitamise süsteem. Ühistu saab linnaosast 48 tundi enne koristust teate ning riputab selle 12 tunni jooksul üles. Ühistu teavitab otse ka omanikke. Aadressi järgi saaks kindlasti kuidagi korraldada ka täiendavate e-kirjade ning lühisõnumite saatmist omanikele, täiendavalt, linnaosast või teehooldusest. Kõik see eeldab muidugi kindlat koristusgraafikut millest siis ka kinni peetakse. Kõige piinlikum on olukord siis kui majaesine tehakse kokkulepitud ajal tühjaks kuid traktorit ei tulegi. Kõike seda tuleb ilmselt planeerida vähemalt mikrorajoonide kaupa, auto jäetakse tihti ka naabermaja ette;
2) tuleb muuta vajalikke õigusakte, et peale sellist teavitamist ette jäänud sõidukid saaks esiteks teisaldada ning teiseks saaks omanikku trahvida.
Kaks lihtsat sammu. Enne järgmist talve jõuaks valmis küll.
Esmaspäeval kukkusin korteriühistu ees (Tammsaare tee 121) istuli ja tõmbasin maja esisel sõiduteel endaga kaasa ka Arko, kes ratastooliga koos selili kukkus, lumiste ja jäätunud rööbaste vahele. Püsti mina teda ei suutnud tõsta ja pika pusimise peale tuli meile appi mööduv meesterahvas. Saime ratastooli normaalsesse asendisse, kuid minu selg oli vähe viga saanud, võrreldes Arko nikastatud seljaga. Kahju oli tema valu näha. Teisipäeval oli postkastide eest teade, et kolmapäeval tuleb traktor. Tuligi ja maja ees aeti sõiduautod hommikul peale paari auto ära. Olukord sai parem, kuid lund sajab aina juurde ja jalakäijana on terves linnas raske liikuda, lisaks ka kesklinnas jääpurikate kukkumise oht. Inimesed – olge valvsad.
Eesti keeles räägitakse kvartalisisestest. Ära lase ennast mõjutada sellest, et linnavalitsus järjekindlalt kasutab sõna “sisekvartaalne”. See sõna on ühest teisest keelest.
mina, autoomanikuna, üritan juba mitmendat korda isiklikku eeskuju näidates autoomanikke ise parkimiskohti tühjaks kühveldama meelitada – ei leia mu tegevus järgimist, küll aga leiavad minu poolt puhtaksroogitud parkimiskohad kasutamist. mõned autojuhid muidugi pargivad hoolimata sellest, et ma 2 kõrvutiasetsevat parkimiskohta puhtaks visanud olen, oma auto ikkagi täpselt kahe koha keskele – sellised me oleme, mustamäelased.