Mingil hetkel, mingis seltskonnas räägitakse ikka ja alati, et Googlest leiab kõik…
… aga mis saab siis kui Google otsustab, et enam ei leia?

Google, nimelt, on otsustanud poliitiliste kampaaniate ja reklaamide osas asjad enda kätte võtta. Muidugi on nende poliitika selles osas lihtne ja labane. Poliitiline reklaam on lubatud. Aga…

Keelatud on:

• Rünnakud isiklikule elule
• Rahakogumiskampaaniad ilma täpse informatsioonita
• Rünnakud “kaitstud rühmade” vastu

Iseenesest kõlab mõistlikult. No ei saa enam osta reklaami suure pealkirjaga “Edgar magas Andrusega”. Raske juhtum, palju inimesi on kindlasti pettunud sest kui kogu selline tsirkus ära keelata, hakkab neil ju hoopis igav. Käisid armukesega erakonna üritusel? Google ei taha seda teada. Oled mormoon? Google ei taha seda teada. Peksad naist? Google ei taha seda teada. Varjad linna raha eest armukest? Google ei taha seda teada. Jne.

Tore lugu aga rahvas enamasti tahab. Isegi see osa rahvast, kes kogu selle info sisseahmimise vahel ahhetamas käib, et poliitreklaamid on ikka kolepaharäpased jne. Aga see selleks. Google poliitika selles osas rakendub siiski vaid makstud reklaamile ja igaüks saab oma leiva ikka kätte. Seega. Google tahab seda teada, aga nad ei võta selle näitamise eest raha? Cheers, mate!

Mis aga puudutab Google “kaitstud rühmasid”, siis sinna alla kuulub eranditult terve planeedi populatsioon. Mina kaa, mina kaa. Ausalt. Valge isane 22-aastane heteroseksuaalne lühikesekasvuline eestlasest europiid ilma igasuguse usuta. Hea, et Punases Raamatus pole.

• Rass vp. milline
• Värv vp. milline
• Rahvus vp. milline
• Usk vp milline
• Puue vp. milline
• Sugu vp. milline
• Vanus vp. milline
• Veterani staatus
• Seksuaalne orientatsioon vp. milline

Google reklaamides pole seega lubatud rääkida sellest, et Obama on must ja Clinton on naine. Sellest ka mitte, et Clinton on valge ja Obama on mees. Niisama idioodiks võib ikka sõimata aga idioodiks selle põhjal, et sa oled pensionist kaugemal kui oleks sinu ametiaja pikkus, ei tohi. Selle põhjal, et sa hiljuti 102-aastaseks said, ka mitte.

Vaieldamatult on absoluutselt igal teenusepakkujal totaalne vabadus valida, mida ta avaldab ja mida mitte. Eriti reklaami osas. Google samm selles osas on pigem selline ilus PR-lüke slash seisukohavõtt. Samas, vandenõuteoreetikud ei ole kaugeltki maha jäänud ja juba arenevad kõikvõimalikud teooriad suunas “mis siis saab kui otsingumootorid ka tulemusi tsenseerima hakkavad”.  Elame näeme.