Eile avalikustas CONCORD oma AidWatch´i raporti, mis näitab, et kuigi arengumaad kannatavad majanduskriisi tõttu eriti valusalt, annavad EL liikmesriigid nende toetamiseks ligi 40 miljardit eurot vähem arenguabi, kui varem lubatud. Reaalselt oleks selle summaga võimalik suurendada 380 miljoni vaesusest elavast aafriklase sissetulekut veerandi võrra.
 
Raport väidab, et Euroopa riigid ei suuda täita 2010. ja 2015. aastaks antud lubadusi, kui teemat ei hakata tõsiselt võtma ning ei tehta muudatusi poliitikas ja rahastuses. Raport kinnitab, et praegu sisaldavad paljude riikide, sealhulgas Eesti, ametlikud arenguabi näitajad suures osas summasid, mis ei jõua tegelikult kunagi arengumaade elanikeni.
 
Ametliku statistika järgi kulutati Euroopa Liidus 0,4% RKTst arenguabile. CONCORD-i raport toob välja, et enamiku riikide arengukoostöö näitajad on tegelikult ülepaisutatud. Kogu 2008. aastal arengukoostööle kulutatud 50 miljardist eurost oli 5 miljardit välisvõla kustutamine, 2 miljardit välistudengite koolitamine ning ligi 1 miljard põgenike vastuvõtmisele ja repatrieerimisele tehtud kulutused. See on raha, mis tegelikult jäi Euroopasse. Reaalselt kulutasid Euroopa riigid arengukoostööle kõigest 0,34% oma RKTst.
 
Eesti eraldas 2008. aastal arengukoostööks 14 miljonit eurot, mis moodustab 0,09% RKTst. Eelmise aastaga võrreldes on see summa vähenenud (2007: 0,12% RKTst) ning valitsus on otsustanud lükata 0,17% eesmärgi saavutamise tähtaja aastasse 2011. Näitajad on vastavuses Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011 raames toodud ajakavaga.
 
Samas on valitsus otsustanud juba kärpida 2009. aasta arengukoostöö eelarvet 10% võrra, mis seab kahtluse alla 0,17% eesmärgi saavutamise aastaks 2011.
 
Arengukoostöö eelarve kärpimine on ilmselgelt paljudest teistest valdkondadest lihtsam kuna poliitilisi tagajärgi sellel riigisiseselt praktiliselt ei ole.
 
Välisministeeriumi andmetel ei kustutanud Eesti 2008. aastal arengumaade võlgu, kuid tegelikkuses osales Eesti mullu Libeeria võlgade kustutamisel Rahvusvahelise Valuutafondi ees kogusummas 183 610 eurot ehk 2,8 miljonit EEK. See summa arvestati Eesti ametliku arenguabi hulka ja kuigi OECD juhiste kohaselt ei kajastatud seda võlgade kustutamisena, tähendab see siiski abi kunstlikku paisutamist.
 
Valdava osa Eesti kahepoolsest arengukoostööst moodustab tehniline abi ehk oskusteabe jagamine personali, koolituse, uuringute näol ja nende tegevustega kaasnevate kulude katmine. Tehniline abi lähtub üldjuhul partnerriikide prioriteetidest, kuid hindamissüsteemi puudumisel on raske analüüsida, kas see vastab ka tõele ja milline on AidWatch 2009 osutatud abi tõhusus. Eesti kodanikuühendused leiavad, et välisministeerium kaldub liiga kergekäeliselt eelistama tehnilise abi andmist ad hoc korras ega panusta piisavalt pikaajaliste ja jätkusuutlike abiprogrammide väljatöötamisse.
 
Võrreldes teiste Euroopa Liidu uute liikmesriikidega hindab Arengukoostöö Ümarlaud Eesti arengukoostöö poliitika läbipaistvuse taset siiski väga heaks. Tegelikult on aga Eesti paigutatud nende riikide sekka mille andmed ei võimalda abisummade kunstlikku paisutamist piisavalt analüüsida.
 
Arengukoostöö Ümarlaud on esitanud ka kuus ettepanekut Eesti arengukoostöö tõhustamiseks:

1) Eesti riik peab järgima rahvusvahelisel tasandil võetud kohustusi arengukoostöö eelarve mahu osas ning töötama koostöös partnerriikide valitsustega välja kindlapiirilised ja sõltumatud protseduurireeglid abi tõhususe hindamiseks.
 
2) Tuleb aktiivselt kaasata avalikkust ja vabaühendusi riikliku arengukoostöö poliitika kujundamise protsessi.
 
3) Tuleb suurendada naiste õiguste ja võimaluste edendamiseks ette nähtud vahendite osakaalu Eesti arengukoostöö eelarves ning lülitada sootundlikud näitajad arengukoostöö hindamiskriteeriumite hulka.
 
4) Tuleb töötada välja selgepiirilised põhimõtted ja protseduurireeglid oluliste dokumentide ja andmete avalikustamiseks.
 
5) Arengukoostööd ja tegevuste tõhusust tuleb regulaarselt analüüsida.
 
6) Tuleb vähendada lühiajaliste tehnilise abi projektide osakaalu, tegeleda tõhusamate alternatiivide leidmisega tehnilisele abile ning langetada tehnilise abi osatähtsust tervikuna Eesti arengukoostöös.

Raporti ja eraldi väljavõtte Eesti kohta, leiad altpoolt:
 

	AidWatch Report 2009 – Lighten the load, In a time of crisis, European aid has never been more important. Inglise keeles
	AidWatch Raport 2009 – Eesti. Eesti keeles.