Ma ei ole ammu siin klienditeenindusest kui sellisest kirjutanud aga täna pean Prisma Mustamäe poodi vasakule ja paremale kiruma. Mõtlesin peale pikka päeva, et lähen kiirelt poest läbi, ostan tühjaks saanud patareide asemele akud (olen viimasel ajal patareide tühjenedes neid jooksvalt akudega asendanud) ning paar siidrit (Prismas müüakse ainult ühte joodavat siidrit). Mingil täiesti arusaamatul põhjusel olid Panasonicu akud aga mingisugusesse klaaskappi lukustatud ja kapile kirjutatud, et toodete ostmiseks helistage kliendipostil olevalt telefonilt või pöörduge (teises poe otsas, kassarivi teisel pool, asuvasse) infoletti. Olgu, kliendi elu on põhjuseta ebamugavaks tehtud aga selle kerge lolluse elan ma üle. Mis on aga ühe kaubandusettevõtte jaoks lubamatu on see, et sellelsamal telefonil keegi toru ei suvatse tõsta.
 
Poleks ma teadnud, et lähipäevil rohkem poodi ei jõua oleksin ka mahla ja siidrid sinnasamma jätnud ja lihtsalt minema marssinud (olen küll kergesti ärrituv, jah). Akud jäid aga igal juhul ostmata (infoleti ja kaupluse vahel jooksmine oleks juba liig olnud) ning jätan selle raha homme (ja edaspidi) mõnda teise ettevõttesse.
 
Alati tasub kliendi elu teha võimalikult ebamugavaks. Siis klient armastab sind.