Kõik räägivad, eks ma räägin siis ka. Tegelikult ei oleks ma sellest kirjutama hakanudki kui ei oleks kahte fakti mis veidi närvidele käivad. Esiteks on meedia sellest Langi ametnike palkade kärpimise eelnõust jahunud ja jahunud aga riik mängib ikka mäkra ja selline selgelt avalikkuse huviorbiidis olev eelnõu oli veel eile piiratud ligipääsupiiranguga ning minusugused matsid seda lugeda ei saanud. Kui kellelgi arvutis vedeleb siis võib mulle ka saata.
Teiseks ei oska valitsuse kommunikatsioonibüroo normaalset pressiteadet teha. Jah, väga tore on teada, et valitsus otsustas vähendada ministeeriumide ametnike palgakulusid kaheksa protsenti. Aga protsent on üks väga mage number. Olgu ta siis kaheksa või miskit muud. (Minusugusele) maailma asjadest eriti palju mittejagavale reakodanikule oleks palju asjalikum teada, et kui mitu miljonit kui mitmest miljonist kuskilt maha tõmmati ja mis selle tagajärjel muutub. Samuti tahaks teada seda numbrit inimesi, keda see kärbe mõjutab ilma, et ma need ise kuskilt kokku lugema peaks. Üldsegi tahan ma vist liiga palju ja liiga lihtsalt.
Protsendist on samas hea rääkida sest enamus kuulajaid ei tea (no offence) milline number protsendi taga peitub.
Igaüks saab aga investeerida paar minutit aega ja vaadata 2009. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast, et ministeeriumite palgakulud olid enne eelmist lisaeelarvet planeeritud miskit 1139,3 miljonit krooni. Kui palkasid alandatakse alates teisest poolaastast siis teeb see miskit 570 miljonit krooni. 8% sellest on seega 45,6 miljonit krooni? Kärpimise või lisatulu arvelt parandatavate eelarvepositsioonide (ilus terminoloogia iseenesest) kontekstis tundub sellest kärpest seega kisa rohkem kui kasu ning isiklikust massohismist lahkan teemat edasi.
Tegelikult aga ei ole riigieelarve võit kaugeltki mitte 45,6 miljonit krooni. Kui 45,6 miljonit krooni oleks palgafond, siis 11,22 miljonit sellest moodustab sotsiaalmaks, mis jääb riigieelarvesse tagasi laekumata. Tööandja töötuskindustusmaksetena jääb saamata 340 000 krooni ja töövõtja töötuskindlustusmaksena kuskil 681 000 krooni ringis. Kui tulumaksuvaba miinimumi mitte arvestada, jääb tulumaksuna tagasi laekumata kuskil 6,86 miljonit krooni.
Riigieelarve puhaskasumiks jääks selle kärpe puhul seega:
45,6 miljonit
– 11,22 miljonit
– 0,34 miljonit
– 0,68 miljonit
– 6,86 miljonit
= 26,5 miljonit krooni
See 11,22 miljonit sotsiaalmaksu peaks seejuures jagunema pensionite ja tervishoiu vahel ja suurendab seega igal juhul haige- ja pensionikassade puudujääke. 6,86 miljonist tulumaksukroonist tsirka 0,7 miljonit oleks see osa mis läheks omavalitsustele. Suuremalt jaolt ilmselt Tallinnale. See tulumaksu osa on ilmselt oluliselt pisem kuna ignoreerisin siinkohal maksuvaba miinimumi eksistentsi.
Kisa on sellest ilmselgelt rohkem kui kasu kuid kes senti ei korja see rikkaks ei saa vmt. Netikommentaatoritele meeldib ning suurele osale valijatest kah. Kui nüüd vaid riigiametnikud ühed aktiivseimad valijad ei oleks.
Reaalsus on muidugi see, et tegelikult ei ole selles postituses ilmselt ühtegi täpselt õiget numbrit. Vahepeal on maailm ja eelarve muutunud ning minu loogika ja arvutamisoskused võivad olla kaugel teiste loogikast ja kõrgemast matemaatikast. Näiteks ei pruugi kõigile ministeeriumite ametnikele kaela kukkunud 8% palgakärbe kaugeltki tähendada 8% kärbet terves palgafondis jne. Üldsegi on siin tehtud arvutused täiesti ebavajalikud ja kasutud. Kui aega ja viitsimist oleks ajaks rida realt näpuga järge ja saaks üsna täpse numbri. Hoopis lihtsam oleks muidugi kui asjassepuutuvad asutused suudaksid operatiivselt asjalikumat informatsiooni edastada.
Suurusjärgud aga on olulised.
