Täna on eriti hea päev rääkimaks noortest, vanadest, nendevahelistest suhetest, demograafilisest paanikast ning sellest, et üsna varsti jääme me kõik vanaks. Jah, mina ka. Vist.
 
Hea päev on muuhulgas seepärast, et täna tähistatakse rahvusvahelist põlvkondadevahelist solidaarsuse päeva kui sellist. Minu arust on muidugi sellised päevad indikaatoriks ja näitavad ainult seda, et midagi on korrast ära. See selleks.
 
Lappan edasi Euroopa Noorteraportit. Noortest rääkides räägitakse paratamatult ka tööealistest inimestest ja nende suhtest muudesse gruppidesse. ELil seisab ees kaks suuremat väljakutset. Esimene neist tähendab seda, et noorte inimeste osakaal kukub 2050. aastaks päris haleda 15,3% peale ning teine seda, et 2050 aastaks on 65-aastaseid või vanemaid inimesi rohkem kui 50% inimestest vanuses 15-64. Seega kaks pensioniealist iga potentsiaalselt töötava inimese kohta. Mõne jaoks võib lohutuseks olla, et alla 15-aastaste osakaal tööealistest jääb üsna muutumatuks, samas tähendab see seda, et senikaua kuni inimesed aina vanemaks jäävad ei suurene peale kasvavate noorte hulk. Ilmselt tuleb olukorda korrigeerida Türgi ELi liikmeks võtmisega.
 
Noorteraporti kõrval on siia teemasse hea tuua sisse täna avalikuks saanud EC ülevaade demograafilistest väljakutsetest ehk nn Vananemisraport 2009.
 
Eestile kusjuures ennustab see raport helgemat tulevikku kui mitmetele teistele riikidele. Riigieelarve kulud üle 65- aastase seltskonna ülalpidamiseks kasvavad aastaks 2060 vaid kuni 4 protsendipunkti SKPst. Seejuures Luxemburgile, Kreekale, Sloveeniale, Maltale, Iirimaale, Hispaaniale ja mõnele teisele, ennustatakse koguni 7 protsendipunkti või suuremat kulutuste kasvu. Ilmselt tuleb igal juhul lisa leida maksumaksja rahakotist sest praegust olukorda säilitades läheks päris kehvasti.
 
Vananemisraport ise on paras mull aga selle statistikalisa on kohati huvitav lappamine.
 
Eurobaromeeter vaatas ka päevateemale vastavalt mingitele numbritele ja seisukohtadele otsa. Muuhulgas saame täna teada, et vaid 14% eurooplastest peab vanemaid inimesi ühiskonnale koormaks (enamuses vanainimesed ise), 49% arvab, et pensione peaks suurendama kuid 58% suhtub pessimistlikult valitsuste võimesse järgmiste aastakümnete jooksul pensione maksta. Eestis oli see number kusjuures ainult 45%. Enamik leiab ka, et vanainimesed peaksid saama töötada senikaua kuni jalad kannavad ning vanemate põlvkondade panust ühiskonda üldiselt hinnatakse.
 
Samal ajal leiti, et inimesed on arvamusel, et noored ja vanad ei leia tihti ühist keelt ning omavad erinevaid arusaamasid sellest, mis ühiskonnale parim oleks (Eestis oli selliseid arvajaid 76%) ning, et meedia on põlvkondadevahelise konflikti reaalsusest oluliselt suuremaks kirjutanud.
 
Täiesti ennustatav oli aga see, et vaid 14% eestlastest oli seisukohal, et valitsuse töö noorte ja vanade vahelise mõistmise suurendamisel on hea. Vaid Ungari inimesed andsid selles küsimuses valitsusele hävitavama hinnangu. Samuti on Eestis ainult 15% neid inimesi kes usuvad, et vanemate inimeste eest hoolitsevad inimesed saavad sotsiaalteenuste kaudu head toetust.
 
Näedsa. Hakkasin noortest pihta, jõudsin vanadeni ja siis tagasi mõlemani. Ilmselt jäin samal ajal ka ise veidi vanemaks. Televiisoris hiljuti üks noor tüdruk rääkis, et Eestis on hea elada. Eestis ei ole aga hea vanaks elada?