16- aastaselt otsustajaks seminarilt: Soomes antakse koguduste valimistel hääleõigus 16 aastastele. Miks?


 
Eelmisel nädalal korraldasime Tallinnas seminari “16-aastaselt otsustajaks?“. Eesmärgiks oli tutvustada kevadel läbi viidud küsitluse põhitulemusi ning kuulata ära teiste huvitavate esinejate arvamused, mõtted.
 
Olen juba varem üles riputanud enda ettekande ja Anu Tootsi ettekande, Martti Martinsoni ettekande ning lisan neile nüüd ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku – Laste- ja noorsootöö ühendust esindanud Titta Hämäläineni ettekande teksti.
 

SOOMES EI OLE RIIGIKIRIKUT VAID RAHVAKIRIK

Riik ja kirik lahutati juba aastal 1870, kuid hetkel 80% rahvast on luteri kiriku liikmed. See tähendab 4,3 miljonit inimest. Riik ja kirik teevad palju koostööd.

Kirik korraldab lisaks jumalateenistustele ja talitustele diakooniatööd (=erinevates raskustes inimeste aitamine), perenõustamist ja muud peretööd, vanurite ringe, mudilaste ringe, pikapäevarühmi, koolilaste huviringe, laagreid, noorteõhtuid ja noorte koolitusi ning leerikooli. Leerikool on tavaliselt laagrivormis, ja leeris osaleb veidi rohkem kui 85% 15 –aastastest noortest.

Kiriku töö puudutab igas vanuses ja eluolukorras inimesi. Koguduste valimistel valitakse koguduse juhtorganid ehk nõukogu ja juhatus. Need otsustavad selle üle, kui palju ja milliseid töötegijaid kogudusel on, kuidas koguduse vara kasutatakse, millised on töö rõhuasetused jne. Nõukogu kinnitab ka erinevate toimkondade koosseisud.

KOGUDUSTE VALIMISTE AJALOOST

19. sajandil oli iga pere kohta teatud hulk hääli ja neid kõiki kasutas perepea. Aastal 1913 võeti kasutusele üldine hääleõigus. 40 aastased said aga ühe lisahääle, samuti 10 aastat abielus olnud inimesed. Naised võisid osutuda valituks alates aastast 1923. Üldine hääleõigus võeti kasutusele 1953. 1960datel tavaline hääletamisprotsent oli aga kõigest veidi rohkem kui 1%. Kui aastal 1970 koguduste valimised muudeti süstemaatilisemaks ja võeti kasutusele proportsionaalne valimissüsteem, tõusis aktiivsus valijate hulgas kuni 20%.

Aastal 2006 (valimised toimuvad iga nelja aasta tagant) kasutas enda hääleõigust 14,5% hääleõiguslikest. Usaldusisikutest rohkem kui 60% on üle 50 aastased, alla 30 aastaseid on ainult 7%. Erakonnad ja äratusliikumiste liikmed on valimistel aktiivsed, aga tavalist koguduseliiget ei esinda eriti keegi. (Umbes nagu kohalike omavalitsuste valimistel osaleksid ainult need, kes on poliitikas aktiivsed.) See tähendab, et enamus koguduseliikmetest pole esindatud koguduse juhtorganites, nende häält pole kuulda.

STATISTIKAT

Noori ehk alla 29 aastaseid on Soomes hetkel 1,8 miljonit ehk 35% soomlastest.

Aastal 2009 luteri kirikus:
Leeris käis 57 936 (Nendest 15 aastaseid üle 56 000) inimest;
Rühmajuhtide koolitusel osales 26 659 inimest;
Noorteõhtutel osales 464 489 inimest;
(+ muud 15 – 18 aastaste rühmad 10 889 osalejat);
Noorte täiskasvanute (19-30 a) rühmades osales 4938.

EHK SIIS: Noored vanuses 15 – 18 aastat on koguduses üks kõige aktiivsemaid vanuserühmi – kui mitte kõige aktiivsem.

SEADUSEMUUDATUSE KULG

Mais 2006 kirikukogu liikme algatus valimisea langetamisest (algatus ei tulnud noore poolt, kuna kirikukogus ehk ”kiriku riigikogus” ei ole alla 29 aastaseid liikmeid)
Kirikuvalitsuse eeltöö ning seadusemuudatuse esitamine kirikukogule septembris 2007
Novembris 2007 kirikukogu positiivne otsus
Haridusministeerium -> valitsus -> riigikogu (riigikogu kinnitab või lükkab tagasi kiriku seadused)
Novembris 2008 riigikogu kinnitab seaduse
Seadusemuudatus jõustub 1. jaanuaril 2009
(Rootsis ja Saksas (osaliselt) ka 16 aasta piir)

SEADUSEMUUDATUSE EESMÄRGID

Leida iga koguduse juhtorganitesse:

– Erinevas vanuses otsustajaid
– Erinevates eluolukordades otsustajaid
– Erinevate oskustega usaldusisikuid

Siis koguduste tegevus ja juhtimine vastaks paremini kõikide koguduse liikmete vajadustele – ka noorte vajadustele.
Noored on vaja saada otsustajateks siis, kui nad on koguduse töös aktiivsed. Kui nad siis õppivad osalema, mõjutama, rääkima kaasa koguduse tegevuses, on lootust et nad ka hiljem tunnetavad paremini seotust kogudusega ja tahavad osaleda aktiivsemalt. Tekib tunne ”see on meie kogudus”.

ET NOORED KA LÄHEKSID VALIMA

Noored ei pruugi olla eriti kursis kiriku ja koguduste organisatsiooni ja juhtimisega. Neid tuleb õpetada. Usaldusisikuks ei sünni keegi, selleks kasvetakse. On vaja tugirühmi, koolitusi ning ka üleriigilist noorte täiskasvanute organisatsiooni.
Et noored läheksid valima, on vaja leida kandidaate, kes esindavad kõiki koguduse liikmeid. Lisaks teavitamine peab olema avatud ja tõhus. Kolmandaks hääletamine peab olema lihtne.

Haridusministeerium on julgustanud koole panema üles hääletuspunkte koos kohaliku kogudusega. Ka noorte ruumides, kaubanduskeskustes ning raamatukogudes võiks hääletada.

Valimistest on räägitud palju internetis ja sotsiaalses meedias. Internetiküsitluses selgus, et 2/3 16 – 24 aastastest ei arva, et valimisõiguse kasutamine oleks kodanikukohustus. Selgus aga, et 16 aastastest kavatseb oma hääleõigust kasutada neljandik.

Haridusministeerium jälgib asja suure huviga, sest noorte osaluse tugevdamine on valitsuse laste- ja noorsootööpoliitika arendamisprogrammi keskne teema aastatel 2007 – 2011. Et võimalikult paljud noored huvituksid demokraatiku ühiskonna arendamisest ja selles ka osaleksid, on oluline julgustada noori valima. Aktiivne kasvatus loob aktiivseid kodanikke. Esimene kogemus on otsustav tuleviku suhtes.

VAATA NETIST

www.seurakuntavaalit.fi
www.ensimmainenkerta.fi
YouTube otsing (kymppivaalit)